Meie tegemistest pole juba jupp aega kuulda olnud. Eks põhjuseid ja loomulikult ka vabandusi leiab mitmeid, kuid tähtis on, et me oleme siiski olemas ning eks peagi saab meid ka kusagil näha.
Möödunud aasta tõi endaga kaasa nii ootamatusi, rõõme, muresid- ühesõnaga kõike, mida ühelt aastalt oodata võiks. Samuti tõi meile uusi tantsijaid, uusi kohustusi, uut repertuaari, häid mõtteid ja palju muud. Oleme tänulikud kõigi nende katsumuste ja rõõmuhetkede eest, millega pidime rinda pistma. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks! Seda loodame ka meie. Nüüd saab ainult paremaks minna.
Möödunud aasta lõpul sai teoks meie traditsiooniline "Märka eakat" projekt. Seda juba kolmandat aastat järgest. (Mõned pildid on ka galeriisse lisatud.) Nimelt käisime jõulurõõmu ja tantsulusti viimas Pärnumaa hooldekodudes, kuhu me veel sattunud ei olnud. Sellel korral kuulub meie suur-suur aitäh vastuvõtmise eest Tootsi hooldekodu rahvale, Tõstamaa hooldekodu rahvale nii Tõstamaal kui Pootsis ja Varbla valla ning Paadremaa kandi naistele, kes meid lõbusasti vastu võtsid, hea ja paremaga kostitasid. No ja muidugi need tantsunumbrid! Särtsu, tahet, pealehakkamist, lusti, rõõmu- kõiki neid sai lugeda vahvate naiste silmist ja tantsujalgadest. Kui palju sul ikka elus jagub võimalusi, et lähed ise esinema ning lõpptulemusena leiad end hoopis ise pealtvaataja rollist ning tragidele naistele plaksutamast. See oli vägev üllatus, tegi südame soojaks ja hättis väga hea tunde. iseenesest mõistetavalt tahame arvata, et ka meie ise jätsime oma pealtvaatajatele samasuguse sooja tunde südamesse.
Uue aasta algus tõi meile kohe ühe juubelipeo. Tegemist äretult toreda seltskonnaga, kes ei kohku millegi eest. Oli meil peas üks uitmõte, mille elluviimist plaanisime kuid päris loota ei julgenud selle õnnestumisele. Nimelt- me polnud enam ammu (tõenäoliselt polnud üldse) tantsinud Perekonnavalssi. Sai siis vargsi plaksud ja sammud meelde tuletatud ning sünnipäevaseltskonnale "kärbes" pähe aetud, et tuleb üks tants teha. Juhuse hooleks päris kõike jätta ei saanud. Kuigi sünnipäevalapsele oli meie esinemine kiivalt hoitud saladus ning selles osas üllatus missugune, siis perekonnavalsi tantsimiseks olime juba eelnevalt bändipoistega kokkuleppe sõlminud. Neil lugu selge, sünnipäevalised laudade tagant püsti aetud ja läks tantsuks. Esimesed tantsupoognad olid arglikumad, kuid mida edasi, seda hoogsamaks ja lõbusamaks läks. Soovime jätkuvalt sünnipäevalapsele kõike head ja paremat ning ütleme aitäh, et oled kasvatanud sellise vahva tütre, kelleta meie tantsurühm ei oleks see, nagu ta praaegu on!
Aga mis edasi? Käesolev aasta on meie juubeliaasta. Olgugi, et alles esimene, kuid see ei tee seda vähemoluliseks. Juubeliaasta plaanid on meil suursugused ja loodetavast kasulikud nii teile kui ka muidugi meile. Hoiame pöidlaid ja vajadusel ka varbaid, et kõik õnnestuks täpselt nii nagu meie plaanid on. Praegu on veel vara kõigest rääkida, kuid hoiame teid vaikselt kursis ja tilgutame infot kui mett mokale. Sedasi natukese haaval. Mõnes järgmises postituses aga juba lähemalt.
Hoidke ennast, sest te olete meile kallid!
Möödunud aasta tõi endaga kaasa nii ootamatusi, rõõme, muresid- ühesõnaga kõike, mida ühelt aastalt oodata võiks. Samuti tõi meile uusi tantsijaid, uusi kohustusi, uut repertuaari, häid mõtteid ja palju muud. Oleme tänulikud kõigi nende katsumuste ja rõõmuhetkede eest, millega pidime rinda pistma. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks! Seda loodame ka meie. Nüüd saab ainult paremaks minna.
Möödunud aasta lõpul sai teoks meie traditsiooniline "Märka eakat" projekt. Seda juba kolmandat aastat järgest. (Mõned pildid on ka galeriisse lisatud.) Nimelt käisime jõulurõõmu ja tantsulusti viimas Pärnumaa hooldekodudes, kuhu me veel sattunud ei olnud. Sellel korral kuulub meie suur-suur aitäh vastuvõtmise eest Tootsi hooldekodu rahvale, Tõstamaa hooldekodu rahvale nii Tõstamaal kui Pootsis ja Varbla valla ning Paadremaa kandi naistele, kes meid lõbusasti vastu võtsid, hea ja paremaga kostitasid. No ja muidugi need tantsunumbrid! Särtsu, tahet, pealehakkamist, lusti, rõõmu- kõiki neid sai lugeda vahvate naiste silmist ja tantsujalgadest. Kui palju sul ikka elus jagub võimalusi, et lähed ise esinema ning lõpptulemusena leiad end hoopis ise pealtvaataja rollist ning tragidele naistele plaksutamast. See oli vägev üllatus, tegi südame soojaks ja hättis väga hea tunde. iseenesest mõistetavalt tahame arvata, et ka meie ise jätsime oma pealtvaatajatele samasuguse sooja tunde südamesse.
Uue aasta algus tõi meile kohe ühe juubelipeo. Tegemist äretult toreda seltskonnaga, kes ei kohku millegi eest. Oli meil peas üks uitmõte, mille elluviimist plaanisime kuid päris loota ei julgenud selle õnnestumisele. Nimelt- me polnud enam ammu (tõenäoliselt polnud üldse) tantsinud Perekonnavalssi. Sai siis vargsi plaksud ja sammud meelde tuletatud ning sünnipäevaseltskonnale "kärbes" pähe aetud, et tuleb üks tants teha. Juhuse hooleks päris kõike jätta ei saanud. Kuigi sünnipäevalapsele oli meie esinemine kiivalt hoitud saladus ning selles osas üllatus missugune, siis perekonnavalsi tantsimiseks olime juba eelnevalt bändipoistega kokkuleppe sõlminud. Neil lugu selge, sünnipäevalised laudade tagant püsti aetud ja läks tantsuks. Esimesed tantsupoognad olid arglikumad, kuid mida edasi, seda hoogsamaks ja lõbusamaks läks. Soovime jätkuvalt sünnipäevalapsele kõike head ja paremat ning ütleme aitäh, et oled kasvatanud sellise vahva tütre, kelleta meie tantsurühm ei oleks see, nagu ta praaegu on!
Aga mis edasi? Käesolev aasta on meie juubeliaasta. Olgugi, et alles esimene, kuid see ei tee seda vähemoluliseks. Juubeliaasta plaanid on meil suursugused ja loodetavast kasulikud nii teile kui ka muidugi meile. Hoiame pöidlaid ja vajadusel ka varbaid, et kõik õnnestuks täpselt nii nagu meie plaanid on. Praegu on veel vara kõigest rääkida, kuid hoiame teid vaikselt kursis ja tilgutame infot kui mett mokale. Sedasi natukese haaval. Mõnes järgmises postituses aga juba lähemalt.
Hoidke ennast, sest te olete meile kallid!