Tõepoolest, möödunud 2017. aastal oli neid päevi, kui tantsimiseks aega ei jätkunudki. Oma viienda tegevusaasta tähistamisele – konverentsiks valmistumisele kulus rohkem tunde koosolekutele, kohtumistele ja ninapidi arvutisistumisele. Kuid kaotatuks seda aega kindlasti pidada ei saa, sest kohtusime ääretult toredate ja huvitavate inimestega, kes meie sünnipäeva ürituse täitsid oma teadmiste, kogemuste ja oskustega. Saime ka ise oma rühmaga kogemuse võrra rikkamaks, kuidas üht suurt üritust korraldada ja kuidas keerulistest olukordadest ühtselt ja üksteist toetavalt välja tulla.
Nii mööduski suvi ilma pikema puhkuseta, sest ka Hobusemäng vajas selgeks õppimist, pärnaõied tulid korjata ja filmivõtted n-ö purki saada! Tundub asjalik, eks ole! J Tegelikult natuke ongi, sest kui juurde selgitada, siis nimelt Hobusemäng on tants, millega me Viimsis 18. ja 19. novembril toimunud IV Eesti Naistetantsu festivalil võistlesime. Oli see vast vägev ettevõtmine! Meie jaoks esmakordne kogemus. Sai võistelda, sai esineda ja niisama tantsida. Olid ka õpitoad. Meile õpetati peremärkide valmistamise põhimõtet, kus meisterdasime igaüks endale ruunitalismani. Festivali raames toimus juba XI Eesti naisrühmade võistutantsimine ning selles suures Eesti naiste väes, kes Viimsis kohal olid, platseerusime tantsuoskuselt enam-vähem keskele. Meeleolukas nädalavahetus Viimsis andis loa veidi pikemaks jõulupuhkuseks kui tavaliselt.
Veel suvesse tagasivaadates peab möönama, et meie jaoks on oluline tabada hetk, kui pärnad on üleni õites ja õhus lendleb meemagusat lõhna. Siis tuleb leida linnast väljas puhtast loodusest koht, kus korjata pärnaõisi, et need kuivatada Pärnete teepakikeste täitmiseks. Sel aastal oli neid ka rohkem tarvis, sest iga konverentsil osaleja sai pakikese kingituseks meie poolt kaasa. Ka on sel ajal meil kombeks üks suvine saunaõhtu vanade pärnade all lookleva jõe kaldal maha pidada. Kuum leil, värskendav suplus jões, lõkkelt kanduv grillilõhn, ühiselt kaetud laud ja tore seltskond on inspireerinud meid ikka uutele ideedele ja plaanidele, mida koos edaspidi teostada.
Nii mööduski suvi ilma pikema puhkuseta, sest ka Hobusemäng vajas selgeks õppimist, pärnaõied tulid korjata ja filmivõtted n-ö purki saada! Tundub asjalik, eks ole! J Tegelikult natuke ongi, sest kui juurde selgitada, siis nimelt Hobusemäng on tants, millega me Viimsis 18. ja 19. novembril toimunud IV Eesti Naistetantsu festivalil võistlesime. Oli see vast vägev ettevõtmine! Meie jaoks esmakordne kogemus. Sai võistelda, sai esineda ja niisama tantsida. Olid ka õpitoad. Meile õpetati peremärkide valmistamise põhimõtet, kus meisterdasime igaüks endale ruunitalismani. Festivali raames toimus juba XI Eesti naisrühmade võistutantsimine ning selles suures Eesti naiste väes, kes Viimsis kohal olid, platseerusime tantsuoskuselt enam-vähem keskele. Meeleolukas nädalavahetus Viimsis andis loa veidi pikemaks jõulupuhkuseks kui tavaliselt.
Veel suvesse tagasivaadates peab möönama, et meie jaoks on oluline tabada hetk, kui pärnad on üleni õites ja õhus lendleb meemagusat lõhna. Siis tuleb leida linnast väljas puhtast loodusest koht, kus korjata pärnaõisi, et need kuivatada Pärnete teepakikeste täitmiseks. Sel aastal oli neid ka rohkem tarvis, sest iga konverentsil osaleja sai pakikese kingituseks meie poolt kaasa. Ka on sel ajal meil kombeks üks suvine saunaõhtu vanade pärnade all lookleva jõe kaldal maha pidada. Kuum leil, värskendav suplus jões, lõkkelt kanduv grillilõhn, ühiselt kaetud laud ja tore seltskond on inspireerinud meid ikka uutele ideedele ja plaanidele, mida koos edaspidi teostada.