Meie 2014/2015 aasta hooaeg on sussisahinal käima lükatud. Ees ootab veidi suuremaid ja väiksemaid väljakutseid. Valmimas on meie esimene pooletunnine esinemiskava. Eks neid tantse on jubakogunenud, kuid päris kavasse neid seotud veel ei ole. Kunagi on ikka esimene kord.
Suurim eesmärk on osaleda kevadel maikuus Rahvatantsupeol 2015 "Pärnumaa õnnemuster", kus naisrühmadele on tantsimiseks seatud kaks tantsu.
1. Naiste päev. Koreograafia Anne Lepik ja Kaia Karjatse. Muusika Andres Loigom.
2. Alati ootan. Koreograafia Tiiu Pärnits. Muusika Elmar Liitmaa, sõnad Liis Lass, "Kodu"- esitab Luisa Värk.
"Alati ootan" on meie juhendaja seatud tants, mida hakkame õppima austusega hinges. Tants on omamoodi tunnete väljendusviis ja selles tantsus on neid tundeid ohtralt. Samas "Naiste päev" toob esile naise käredama poole, mida me kanname endaga kaasas ja mida saavad tunda peamiselt meie lähedased. Seda nii tusatuju või ka ülevoolava õnne ning rõõmu korral. Üks meie tantsijatest on hästi ära tabanud naiseks olemise rõõmu. Need mõtted said küll esialgu kirja pandud veidi teise tagamõttega, kuid sobivad siia lausa suurepäraselt.
"Ma olen naine. Mulle meeldib ennast liigutada, meeldivad ilusad riided ja ennast ehtida. Meeldib tunda ennast ilusana, meeldib ennast näidata.
Ma olen ema. Mul on kaks poega, kelle eest tuleb hoolt kanda, keda mul on õnn armastada ja tunda ennast armastatuna. Ma olen elukaaslane, kellel on õnn ärgata koos toreda mehega.
Ma olen töökaaslane, majaomanik, koeraomanik, autojuht, tütar, tütretütar, tantsija...
Minu elus on palju rolle. Iga roll on väärtus omaette ja teeb mind selleks, kes ma tegelikult olen. ..."
Just nende mõtetega koome meie Pärnumaa tantsupeol oma mustri teiste õnnemustrite sekka. Tõepoolest peitub õnn väikestes asjades ja neist peab oskama rõõmu tunda.
Suurim eesmärk on osaleda kevadel maikuus Rahvatantsupeol 2015 "Pärnumaa õnnemuster", kus naisrühmadele on tantsimiseks seatud kaks tantsu.
1. Naiste päev. Koreograafia Anne Lepik ja Kaia Karjatse. Muusika Andres Loigom.
2. Alati ootan. Koreograafia Tiiu Pärnits. Muusika Elmar Liitmaa, sõnad Liis Lass, "Kodu"- esitab Luisa Värk.
"Alati ootan" on meie juhendaja seatud tants, mida hakkame õppima austusega hinges. Tants on omamoodi tunnete väljendusviis ja selles tantsus on neid tundeid ohtralt. Samas "Naiste päev" toob esile naise käredama poole, mida me kanname endaga kaasas ja mida saavad tunda peamiselt meie lähedased. Seda nii tusatuju või ka ülevoolava õnne ning rõõmu korral. Üks meie tantsijatest on hästi ära tabanud naiseks olemise rõõmu. Need mõtted said küll esialgu kirja pandud veidi teise tagamõttega, kuid sobivad siia lausa suurepäraselt.
"Ma olen naine. Mulle meeldib ennast liigutada, meeldivad ilusad riided ja ennast ehtida. Meeldib tunda ennast ilusana, meeldib ennast näidata.
Ma olen ema. Mul on kaks poega, kelle eest tuleb hoolt kanda, keda mul on õnn armastada ja tunda ennast armastatuna. Ma olen elukaaslane, kellel on õnn ärgata koos toreda mehega.
Ma olen töökaaslane, majaomanik, koeraomanik, autojuht, tütar, tütretütar, tantsija...
Minu elus on palju rolle. Iga roll on väärtus omaette ja teeb mind selleks, kes ma tegelikult olen. ..."
Just nende mõtetega koome meie Pärnumaa tantsupeol oma mustri teiste õnnemustrite sekka. Tõepoolest peitub õnn väikestes asjades ja neist peab oskama rõõmu tunda.