Novembrikuu neljandal päeval toimus Pärnus rahvariiete ja rahvatantsu teemaline konverents Põlvest põlve. Eesti Vabariik 100 egiidi all ning Eesti Kultuurkapitali, Pärnu linna ning MTÜ Et tants edeneks rahalise toetuse abil avati päevaks vanaemade varasalve tarkused. Konverents kätkes endas laiemat teemakäsitlust rahvarõiva olemusest nii selle hoidja, tegija kui kandja vaatenurgast.
Ettekannetes jagasid oma aastatepikkuseid kogemusi ning teadmisi Pärnu Muuseumi peavarahoidja Ülli Kont, akadeemilise taustaga tunnustatud käsitöömeistrid Anu Randmaa ja Inna Raud ning Eesti folkloori parimaid asjatundjaid Mare Kõiva.
Ülli Kont, kes on üks Pärnumaa rahvarõivaste raamatu autor, alustas päeva teemaga, kas rahvariideraamat on emotsioon või teadus? On ju mitmeid samasisulisi raamatuid tehtud, kuid mis on just selle raamatu eripära? Nagu iga ilus ja uus asi saab alguse heast mõttest ning südamesoovist, ei saa mööda vaadata ka sobivast meeskonnast, kellega koostöös millegi uuega algust teha või siis antud juhul just vana teadmist üles soojendada. Just koostööst ja mitmetest teadmistest ning uuringutest muuseumi varasalvedes, sündis põhjalik ülevaade Pärnumaa rahvariietest. Raamatu jaoks tehtud arhiivmaterjalides tuhnimine - see on teadus. Aga varrukasuu kurrutust vaadata või olematuks kulunud sokilt mustrit maha ajada - see on emotsioon. Just selliste mõtetega võttis Ülli Kont kokku emotsiooni ja teaduse ühisosa.
Inna Raud jätkas Vändra kihelkonna näitel tagasivaadet talupojaelule ja rahvariiete arengule ning kasutusviisidele. Teemakäsitluse keskseks teemaks olid tänapäevased küsimused - millised, kuidas ja miks. Kuid rahvarõivad ei kujutanud vaid otstarbekohaseid rõivaesemeid, vaid üsna keerukat süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Olid ju riiete tegemisel ja valikul olulisel kohal traditsioonid ja võimalused ning erinevad ajaloolised mõjutajad. Igal komponendil rõivastuses on oma tähendus ja funktsioon ning iga komponent on konkreetse terviku koostisosa. Eristati ka piduriideid ja tööriideid. Inna Raua mõtetest jäi kõlama, et rahvarõivast peab mõistma ning sellest tulenevalt kujuneb suhtumine, mis avaldub nii rahvarõivaste tegemisel kui ka kandmisel.
Ettekannetes jagasid oma aastatepikkuseid kogemusi ning teadmisi Pärnu Muuseumi peavarahoidja Ülli Kont, akadeemilise taustaga tunnustatud käsitöömeistrid Anu Randmaa ja Inna Raud ning Eesti folkloori parimaid asjatundjaid Mare Kõiva.
Ülli Kont, kes on üks Pärnumaa rahvarõivaste raamatu autor, alustas päeva teemaga, kas rahvariideraamat on emotsioon või teadus? On ju mitmeid samasisulisi raamatuid tehtud, kuid mis on just selle raamatu eripära? Nagu iga ilus ja uus asi saab alguse heast mõttest ning südamesoovist, ei saa mööda vaadata ka sobivast meeskonnast, kellega koostöös millegi uuega algust teha või siis antud juhul just vana teadmist üles soojendada. Just koostööst ja mitmetest teadmistest ning uuringutest muuseumi varasalvedes, sündis põhjalik ülevaade Pärnumaa rahvariietest. Raamatu jaoks tehtud arhiivmaterjalides tuhnimine - see on teadus. Aga varrukasuu kurrutust vaadata või olematuks kulunud sokilt mustrit maha ajada - see on emotsioon. Just selliste mõtetega võttis Ülli Kont kokku emotsiooni ja teaduse ühisosa.
Inna Raud jätkas Vändra kihelkonna näitel tagasivaadet talupojaelule ja rahvariiete arengule ning kasutusviisidele. Teemakäsitluse keskseks teemaks olid tänapäevased küsimused - millised, kuidas ja miks. Kuid rahvarõivad ei kujutanud vaid otstarbekohaseid rõivaesemeid, vaid üsna keerukat süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Olid ju riiete tegemisel ja valikul olulisel kohal traditsioonid ja võimalused ning erinevad ajaloolised mõjutajad. Igal komponendil rõivastuses on oma tähendus ja funktsioon ning iga komponent on konkreetse terviku koostisosa. Eristati ka piduriideid ja tööriideid. Inna Raua mõtetest jäi kõlama, et rahvarõivast peab mõistma ning sellest tulenevalt kujuneb suhtumine, mis avaldub nii rahvarõivaste tegemisel kui ka kandmisel.