Tõepoolest, möödunud 2017. aastal oli neid päevi, kui tantsimiseks aega ei jätkunudki. Oma viienda tegevusaasta tähistamisele – konverentsiks valmistumisele kulus rohkem tunde koosolekutele, kohtumistele ja ninapidi arvutisistumisele. Kuid kaotatuks seda aega kindlasti pidada ei saa, sest kohtusime ääretult toredate ja huvitavate inimestega, kes meie sünnipäeva ürituse täitsid oma teadmiste, kogemuste ja oskustega. Saime ka ise oma rühmaga kogemuse võrra rikkamaks, kuidas üht suurt üritust korraldada ja kuidas keerulistest olukordadest ühtselt ja üksteist toetavalt välja tulla.
Nii mööduski suvi ilma pikema puhkuseta, sest ka Hobusemäng vajas selgeks õppimist, pärnaõied tulid korjata ja filmivõtted n-ö purki saada! Tundub asjalik, eks ole! J Tegelikult natuke ongi, sest kui juurde selgitada, siis nimelt Hobusemäng on tants, millega me Viimsis 18. ja 19. novembril toimunud IV Eesti Naistetantsu festivalil võistlesime. Oli see vast vägev ettevõtmine! Meie jaoks esmakordne kogemus. Sai võistelda, sai esineda ja niisama tantsida. Olid ka õpitoad. Meile õpetati peremärkide valmistamise põhimõtet, kus meisterdasime igaüks endale ruunitalismani. Festivali raames toimus juba XI Eesti naisrühmade võistutantsimine ning selles suures Eesti naiste väes, kes Viimsis kohal olid, platseerusime tantsuoskuselt enam-vähem keskele. Meeleolukas nädalavahetus Viimsis andis loa veidi pikemaks jõulupuhkuseks kui tavaliselt.
Veel suvesse tagasivaadates peab möönama, et meie jaoks on oluline tabada hetk, kui pärnad on üleni õites ja õhus lendleb meemagusat lõhna. Siis tuleb leida linnast väljas puhtast loodusest koht, kus korjata pärnaõisi, et need kuivatada Pärnete teepakikeste täitmiseks. Sel aastal oli neid ka rohkem tarvis, sest iga konverentsil osaleja sai pakikese kingituseks meie poolt kaasa. Ka on sel ajal meil kombeks üks suvine saunaõhtu vanade pärnade all lookleva jõe kaldal maha pidada. Kuum leil, värskendav suplus jões, lõkkelt kanduv grillilõhn, ühiselt kaetud laud ja tore seltskond on inspireerinud meid ikka uutele ideedele ja plaanidele, mida koos edaspidi teostada.
Nii mööduski suvi ilma pikema puhkuseta, sest ka Hobusemäng vajas selgeks õppimist, pärnaõied tulid korjata ja filmivõtted n-ö purki saada! Tundub asjalik, eks ole! J Tegelikult natuke ongi, sest kui juurde selgitada, siis nimelt Hobusemäng on tants, millega me Viimsis 18. ja 19. novembril toimunud IV Eesti Naistetantsu festivalil võistlesime. Oli see vast vägev ettevõtmine! Meie jaoks esmakordne kogemus. Sai võistelda, sai esineda ja niisama tantsida. Olid ka õpitoad. Meile õpetati peremärkide valmistamise põhimõtet, kus meisterdasime igaüks endale ruunitalismani. Festivali raames toimus juba XI Eesti naisrühmade võistutantsimine ning selles suures Eesti naiste väes, kes Viimsis kohal olid, platseerusime tantsuoskuselt enam-vähem keskele. Meeleolukas nädalavahetus Viimsis andis loa veidi pikemaks jõulupuhkuseks kui tavaliselt.
Veel suvesse tagasivaadates peab möönama, et meie jaoks on oluline tabada hetk, kui pärnad on üleni õites ja õhus lendleb meemagusat lõhna. Siis tuleb leida linnast väljas puhtast loodusest koht, kus korjata pärnaõisi, et need kuivatada Pärnete teepakikeste täitmiseks. Sel aastal oli neid ka rohkem tarvis, sest iga konverentsil osaleja sai pakikese kingituseks meie poolt kaasa. Ka on sel ajal meil kombeks üks suvine saunaõhtu vanade pärnade all lookleva jõe kaldal maha pidada. Kuum leil, värskendav suplus jões, lõkkelt kanduv grillilõhn, ühiselt kaetud laud ja tore seltskond on inspireerinud meid ikka uutele ideedele ja plaanidele, mida koos edaspidi teostada.
Nii sündis ka mõte jäädvustada meie tantsusammud ja seotus Pärnu ning merega liikuvale pildile. Tuligi siis leida suve jooksul õige aeg ja koht, kus n-ö filmivõtted ära teha. Igasuvine esinemine Lastepargis ja kohe kõrvalolev õitsevate roosidega park sobis selleks ideaalselt. Veel oli vaja merevaateid, sest Pärnut ilma mereta ju ette ei kujuta. Jällegi tuli kogu rühmal olla valmis, kui ilm võtteks sobilik ja kõigil võimalik kohale tulla. Mõtteid oli veelgi, kuid kõike ei õnnestugi kunagi realiseerida. Aga meie filmike valmis täpelt konverentsi ajaks, kus see avalikkusele esimest korda esitusele tuli. Samuti on see nüüd meie blogis kenasti üleval ja huviline saab aimu meie olemusest ja emotsioonist.
Enne jõulupühi jõudsime traditsiooniks saanud esinemisega tantsulusti ja rõõmu viia hooldekodude elanikele. Taaskord tervitas meid lahke Vändra Alevi Hoolekandekeskuse pere ja samal päeval võis meid kohata esinemas ka meeleolukal väärikate peol Halinga restoranis. Meie kauni tantsulise ja päikselise talvepäeva lõpetas koosviibimine restoranis Postipoiss ja päkapikud ei olnud meid ka unustanud. Meie rühma kõige suurem näputöömeister ja juhendaja Tiiu üllatas kõiki rühmaliikmeid omanäoliste ja erinevate lapitehnikas valmistatud pajalappidega, mis võivad nüüd kaunistada iga tantsunaise kodukööki.
2017 oli kirju aasta nagu need pajakindadki, täis päikest-vihma-tuult.
Tihtilugu enne suurte pidustuste aastat toimuvad olulised toimetamised: rühma koostamine, plaanide tegemine, suure tantsupeo tantsudega tutvumine- nii panustasime meiegi Eesti Vabariik 100 tähistamisse juba eelneval aastal.
Vana aasta ongi märkamatult uue numbri, 2018, ette pööranud ja kogu meie Eesti rahvale märgiline aasta lubab erinevaid tantsulisi ja kultuurilisi koostegemisi, et nautida ka teiste tantsurühmade- ja seltside pidustusi ja tantsuetendusi. Oleme põnevil!
Tantsukingad sügelevad ja enne kui uue suure tantsupeo hingus kuklas tunda annab, tuletame meelde nn vanu meeleolukaid autoritantse, õpime selgeks Pärnumaa 100-aastase öö tantsupeo 3 uut tantsu ja kindlasti midagi veel.
Uute kirjutamisteni!
Enne jõulupühi jõudsime traditsiooniks saanud esinemisega tantsulusti ja rõõmu viia hooldekodude elanikele. Taaskord tervitas meid lahke Vändra Alevi Hoolekandekeskuse pere ja samal päeval võis meid kohata esinemas ka meeleolukal väärikate peol Halinga restoranis. Meie kauni tantsulise ja päikselise talvepäeva lõpetas koosviibimine restoranis Postipoiss ja päkapikud ei olnud meid ka unustanud. Meie rühma kõige suurem näputöömeister ja juhendaja Tiiu üllatas kõiki rühmaliikmeid omanäoliste ja erinevate lapitehnikas valmistatud pajalappidega, mis võivad nüüd kaunistada iga tantsunaise kodukööki.
2017 oli kirju aasta nagu need pajakindadki, täis päikest-vihma-tuult.
Tihtilugu enne suurte pidustuste aastat toimuvad olulised toimetamised: rühma koostamine, plaanide tegemine, suure tantsupeo tantsudega tutvumine- nii panustasime meiegi Eesti Vabariik 100 tähistamisse juba eelneval aastal.
Vana aasta ongi märkamatult uue numbri, 2018, ette pööranud ja kogu meie Eesti rahvale märgiline aasta lubab erinevaid tantsulisi ja kultuurilisi koostegemisi, et nautida ka teiste tantsurühmade- ja seltside pidustusi ja tantsuetendusi. Oleme põnevil!
Tantsukingad sügelevad ja enne kui uue suure tantsupeo hingus kuklas tunda annab, tuletame meelde nn vanu meeleolukaid autoritantse, õpime selgeks Pärnumaa 100-aastase öö tantsupeo 3 uut tantsu ja kindlasti midagi veel.
Uute kirjutamisteni!