Sepo Seeman ja Liisi Koikson laulavad palas "Suveks Pärnu" kuidas nad on tüdinenud tööelust, närvipingest, koolitööst ja netis surfamisest ning on ühisel meelel, et suveks tuleb sõita Pärnu, sest muidu närbub lahke meel ning pruuniks ei saa. Samuti on lootus Pärnus pärnade alt leida omale eluarmastus, sõber või muidu teekaaslane.
Selle aasta suvi pole küll just rannailmadega hellitanud, kuid toredat rahvast Pärnusse ja Pärnumaale on toonud küll. Sellega seoses on ka Pärnetel olnud tegemist ja kodukandiga tutvumist päris mitmel pool.
Juuni lõpus oli meil au tervitada mitut juubilari korraga Uueda turismitalus. Igale sünnipäevalapsele oli pühendatud oma sõnumiga tants. Kõige tähtsamal kohal olid kindlasti "Valss vanaemale" ehk tantsunimega "Puudutuse aeg" ning "Kodu" ehk tantsunimega "Alati ootan". Olid ju sünnipäevalapsed kõik ühest perest kuid erinevatest põlvkondadest. Siinkohal veelkord õnnitlused vanaemale, kes ise ei saanud oma sünnipäevapeost osa võtta.
Soe suvekuu juuli kosutas meid peamiselt vihmaga, tuulega ja minimaalsete soojakraadidega. Meie seevastu ei teinud midagi minimaalselt vaid ikka võimalikult maksimaalset. See tähendab, et me tuletasime meelde, õppisime juurde, õppisime ringi ja siis veelkord ringi ning seejärel püüdsime esialgselt õpitut uuesti meelde tuletada. Ei saa öelda, et oleks väga raske olnud, kuid sellele vaatamata tuli pidevalt tegeleda mõtlemisega, sest päris kindel ei saanud olla, mis millele järgneb. No ja muidugi helitehnikutega tuli ka vahepeal tegeleda ja siis ikkagi nentida, et vaatamata igasugustele topelt tegemistele ning tähelepanu juhtimisele saab ikkagi midagi valesti minna. Samas ei saa helitehnikute oskamatusele siinkohal rõhuda- lihtsalt tehnika tahtis vahepeal oma elu elada.
11-12. juuli käisime kõik koos Kihnu saarel. Seal toimus iga-aastane suur Mere Pidu, kus sellel aastal oli ka meil võimalus esineda. Oma esinemisega jäime väga rahule. Meid märgati ja meie märkasime, kui tore rahvas on kihnlased ja kihnu sõbrad. Loomulikult lisaks esinemisele nautisime Kihnu saart, sealset loodust ja vaatamisväärsusi, külastasime erinevaid poekesi ja käsitööbutiike. Igaüks leidis endale midagi. Samuti tervitasime proua Virvet, kellele soovime siinkohal tugevat tervist ning jaksu ja ütleme aitäh toreda vestluse eest.
Selle aasta suvi pole küll just rannailmadega hellitanud, kuid toredat rahvast Pärnusse ja Pärnumaale on toonud küll. Sellega seoses on ka Pärnetel olnud tegemist ja kodukandiga tutvumist päris mitmel pool.
Juuni lõpus oli meil au tervitada mitut juubilari korraga Uueda turismitalus. Igale sünnipäevalapsele oli pühendatud oma sõnumiga tants. Kõige tähtsamal kohal olid kindlasti "Valss vanaemale" ehk tantsunimega "Puudutuse aeg" ning "Kodu" ehk tantsunimega "Alati ootan". Olid ju sünnipäevalapsed kõik ühest perest kuid erinevatest põlvkondadest. Siinkohal veelkord õnnitlused vanaemale, kes ise ei saanud oma sünnipäevapeost osa võtta.
Soe suvekuu juuli kosutas meid peamiselt vihmaga, tuulega ja minimaalsete soojakraadidega. Meie seevastu ei teinud midagi minimaalselt vaid ikka võimalikult maksimaalset. See tähendab, et me tuletasime meelde, õppisime juurde, õppisime ringi ja siis veelkord ringi ning seejärel püüdsime esialgselt õpitut uuesti meelde tuletada. Ei saa öelda, et oleks väga raske olnud, kuid sellele vaatamata tuli pidevalt tegeleda mõtlemisega, sest päris kindel ei saanud olla, mis millele järgneb. No ja muidugi helitehnikutega tuli ka vahepeal tegeleda ja siis ikkagi nentida, et vaatamata igasugustele topelt tegemistele ning tähelepanu juhtimisele saab ikkagi midagi valesti minna. Samas ei saa helitehnikute oskamatusele siinkohal rõhuda- lihtsalt tehnika tahtis vahepeal oma elu elada.
11-12. juuli käisime kõik koos Kihnu saarel. Seal toimus iga-aastane suur Mere Pidu, kus sellel aastal oli ka meil võimalus esineda. Oma esinemisega jäime väga rahule. Meid märgati ja meie märkasime, kui tore rahvas on kihnlased ja kihnu sõbrad. Loomulikult lisaks esinemisele nautisime Kihnu saart, sealset loodust ja vaatamisväärsusi, külastasime erinevaid poekesi ja käsitööbutiike. Igaüks leidis endale midagi. Samuti tervitasime proua Virvet, kellele soovime siinkohal tugevat tervist ning jaksu ja ütleme aitäh toreda vestluse eest.
Kihnust tagasi tulles sattusime emakese looduse vingerpussi tõttu praamisõitu pikemalt nautima. Mandritüdrukutena imetlesime möllavat merd, mandri kohal kõrguvaid tumedaid vihmapilvi ning trotsisime tugevat meretuult. Praami kapten tegi kõik endast oleneva, et sõidukid ja reisijad kuivalt ning tervena sadamasse tuua. Üle reelingu pikalt ja püsivalt vaadata ei tahnud, sest laine loksutas sõidukit päris hoolega. Õnneks jäime kõik terveks, tuju ei langenud ning vestluskaaslaseid jagus piisavalt.
Vaid nädalake hiljem viis meie teegond Koonga kanti Mihkli laadale. Mihkli naised käivad ikka end Mihkli laadal näitamas. Esinema minnes ootas meid ees mitmekülgne laat, kust sai osta kõikvõimalikku kraami-viljapuudest koduloomadeni või vanavarast uute käsitööeheteni. No ja loomulikult suitsuliha ja -vorsti ning kalja ja koduõlut. Laadal käimise vahepeal katsusime ka tantsumuru ning pakkusime silmailu pealtvaatajatele. Nii mõnigi daam käis katsumas meie tanu ja meenutas aegu, kuidas tema endale esimesed mihkli kihelkonna rahvarõivad sai. Ja sedasi jätkus juttu pikemaks. Ka mõned natuke vindised ja karvased mehed astusid juurde ning küsisid, kust kandi neidudega tegemist on. Ja silma jäime ka vahvale Pereauto OÜ seltskonnale, kes on ka oma FB fotode hulka ühe meie pildi saanud.
Vaid nädalake hiljem viis meie teegond Koonga kanti Mihkli laadale. Mihkli naised käivad ikka end Mihkli laadal näitamas. Esinema minnes ootas meid ees mitmekülgne laat, kust sai osta kõikvõimalikku kraami-viljapuudest koduloomadeni või vanavarast uute käsitööeheteni. No ja loomulikult suitsuliha ja -vorsti ning kalja ja koduõlut. Laadal käimise vahepeal katsusime ka tantsumuru ning pakkusime silmailu pealtvaatajatele. Nii mõnigi daam käis katsumas meie tanu ja meenutas aegu, kuidas tema endale esimesed mihkli kihelkonna rahvarõivad sai. Ja sedasi jätkus juttu pikemaks. Ka mõned natuke vindised ja karvased mehed astusid juurde ning küsisid, kust kandi neidudega tegemist on. Ja silma jäime ka vahvale Pereauto OÜ seltskonnale, kes on ka oma FB fotode hulka ühe meie pildi saanud.
Juulikuu viimasel kolmapäeval astusime ülesse Pärnus Lastepargis suure kastani all. Ilm oli Pärnule kohaselt soe ja päikseline, turistid jalutasid mööda Rüütli tänavat ja klõpsutasid pilte nii inimestest, hoonetest kui esinejatest. Vaatamata sellele, et tantsuplatsil tuli ette ehmatusi, kohtumisi tuttavate kuid samas ootamatute inimestega (seda eriti Kalamies tantsu ajal), võib jääda oma esinemisega rahule. Nalja ja naeru oli päris toredasti. Mitmed väliskülalised astusid juurde ja küsisid, et kas te homme ka siin esinete, et nad tuleksid veel vaatama. Seda oli tegelikult väga tore kuulda.
Nüüd on jäänud veel Augustiunetus, kus on võimalik näha poolt meie rühma ja ise tantsujalad soojaks teha ning osta meie oma naiste pisikeste sõrmedega korjatud pärnaõieteed. Tulu sellest tee müügist läheb osalt heategevuseks (Pärnu pillilastele on uusi pille vaja) ja kui midagi üle jääb, siis meie tegevuse toetamiseks. Edaspidi on ju tulemas naiste tantsupidu, puuetega inimeste päeva tähistamine Pärnu Kontserdimajas, võimlemispidu ja palju muud.
PÄRNETE SOOVITAB!! Võtke veel viimast soojast Pärnu suvest, olge terved ning jooge pärnaõieteed!!!
Nüüd on jäänud veel Augustiunetus, kus on võimalik näha poolt meie rühma ja ise tantsujalad soojaks teha ning osta meie oma naiste pisikeste sõrmedega korjatud pärnaõieteed. Tulu sellest tee müügist läheb osalt heategevuseks (Pärnu pillilastele on uusi pille vaja) ja kui midagi üle jääb, siis meie tegevuse toetamiseks. Edaspidi on ju tulemas naiste tantsupidu, puuetega inimeste päeva tähistamine Pärnu Kontserdimajas, võimlemispidu ja palju muud.
PÄRNETE SOOVITAB!! Võtke veel viimast soojast Pärnu suvest, olge terved ning jooge pärnaõieteed!!!