Üks väga huvitav, mitmekülgne, kõrgelennuline, kaasakiskuv, lõbus ja mälestusi tekitanud aasta on jälle mööda läinud. Ta tõi endaga kaasa suuri tegusid, väiksemaid ebaõnnestumisi, häid sõnu, ülevaid tundeid ning teadmise, et: "KOOS me mõnda muudame, KOOS me kõike suudame".
Aasta 2014 oli meie jaoks murdeline aasta. Täitus suurim seatud eesmärk, mis tähendab, et aeg on võtta uusi ja vähemalt samasuuri sihte selleks aastaks. Kuid uute sihtide seadmine ei olegi nii lihtne töö, kui seda arvata võiks.
Mida tõi aasta 2014 rahvatantsurühm Pärnetele?
Aasta 2014 oli meie jaoks murdeline aasta. Täitus suurim seatud eesmärk, mis tähendab, et aeg on võtta uusi ja vähemalt samasuuri sihte selleks aastaks. Kuid uute sihtide seadmine ei olegi nii lihtne töö, kui seda arvata võiks.
Mida tõi aasta 2014 rahvatantsurühm Pärnetele?
Aasta algas sammude seadmise ja ridade sirgeksjoonistamise rütmis. Käimas oli suur tantsupeo ettevalmistusprotsess ja ülevaatused ukse ees. Mägede taga olnud 1. veebruar jõudis kätte liigagi kiiresti. Ikka oleks tahtnud veel midagi paremaks teha, veel ühtsemalt tantsida. Kui aus olla, siis kõik tantsupeo tantsud olid lausa tülgastumiseni läbi tantsitud, korduvalt puhastatud ning oli tunne, et mitte miski ei saa enam valesti minna. Ülevaatusel selgus, et ikka saab. Olenemata sellest, et oled teinud kõik ettevalmistused lausa 110%-selt, nängib saatus sulle siiski ninanipsu. Kuid toredad juhtumised annavad hiljem meenutades oma hea meki asjale juurde. Kes oleks võinud arvata, et poole tantsimise ajal seeliku haagid purunevad ning seelik omaette tantsima tahtis hakata? Või et naistekollektiivid üksteise vastu nii õelad võivad olla? Aga eks niimoodi teras karastub ja ainult tublimad saavad tõotatud maale. Nii ka meie.
Pärast esimese ülevaatuse lõppu seisime silmitsi olukorraga, kus seni õpitud asjad tuli omakorda ümber teha ja nii käis see kõigi tantsude puhul kuni teise ülevaatuseni välja. Aga teiseks ülevaatuseks olid meil juba riietel juures uued aksessuaarid. Valminud olid vestid ja uued põlled. Ning meid märgati meie uue välimusega. Aga ega siis teisedki rühmad meist alla jäänud. Kes oli kohendanud tanu, kes kudunud uued sukad või sidus uue põlle paelu. Vaatamist oli palju. Ärevustki oli palju, sest see oli ju nüüd see ... see viimane samm, enne tantsupeole pääsemist. Meile üllatuseks, ei pidanud me tantsima enam kõike tantse, kuna esimene ülevaatus oli läinud väga hästi ja kõrgete punktidega. Samas tekitas see suurt pahameelt ja arusaamatusi teiste rühmade poolt. Püüame neistki aru saada - eks ka nemad oleksid sellist võimalust tahtnud.
Järgnes pikk paus ja teadmatus mattis hinge. Kas juba tulevad, millal jõuavad, kas saime?- need küsimused kajasid tantsijate peas. Pärast ametlikku vastust, et olete pääsenud tantsupeole, oli tunne nii hea ja ülev nagu esimest korda jõuluvana juures. Mitte ei teadnud, mida oma heade emotsioonidega korraga peale hakata.
Tantsupidu oli võimas. Olenemata sellest, et tantsusamme tuli seada hiirepesal tantsides või et oht oli hobuse alla jääda, said kõik tehtud. Nii villid plaasterdatud, paistetused alandatud, allergiad leevendatud ja isegi kõhukinnisusest pääsetud. Kõik see kuulus tantsupeo juurde kuid ei varjutanud selle häid külgi. Seega üks kaugem eesmärk on - pääs järgmisele toredale üldtantsupeole!!!
Tantsupeo järgselt ootasid meie esinemisi Mihkli Laat ja Hapukurgifestival. Kanname ju mihkli kihelkonna rahvarõivaid ja see kuulus lausa kohustusliku külastuse alla. Hapukurgifestivalil saime esmakogemuse õues vihma ja lompide keskel tantsimises. Veidi märg oli, kuid tuju oli ülev.
Üürike suvepuhkus vahel ning sügisest ootas meid jälle tantsusaal. See sügis algas aga veidi teisti. Tantsimised tuli Mai kooli remondi tõttu üle kolida uude saali. Oma lahke abikäe ulatas meile Pärnumaa Kaitseliit, kes lubas kasutada oma saali. Oleme neile selle eest ülimalt tänulikud. Kuid meie- tüdrukud - oleme väsimatud ning uute sihtide ja eesmärkide otsinguil. Me tahame ennast näidata ja teisteni tuua tantsukunsti ilu, tsipakest Eestimaa kultuuri ja häid soove.
Detsembris, paar nädalat enne jõulupühi, külastasime Pärnumaa kolme hooldekodu ja nende elanikke. Astusime läbi MTÜ Halinga Turvakodu Wildenau maja rahva juurest, esinesime ka Vändra Hoolekandekeskuse perele ning Tammiste hooldekodu perele. Vastuvõtt oli soe ja meie jäime vastuvõtuga tohutult rahule. Loodame, et ka meie võõrustajad jäid meiega rahule. Lisaks kolmele hooldekodule esinesime samal õhtul veel Kaitseliidu jõulupeol ning tegime oma jõulupeo Parve Poiste seltsis. Tantsida sai nii palju, et säärelihased andsid veel paar päeva hiljemgi endast märku.
2014. aastal jõudsime päris palju. Samas ei saa ära unustada ka neid inimesi, kes meile abikäe ulatasid. Suured-suured tänud teile armsad nobenäpud, kes te aitasite meie esinemiskostüüme kohendada ja uusi luua. Aitäh teilegi, kes te võimaldasite meil tantsupeol pärgamistseremoonial osaleda, meid külla kutsusite ja lasite oma päeva rõõmsamaks muuta. Teie rõõm on ka meie rõõm. Loodame väga, et ka see aasta viib meie teed ühiste ristmikeni.
Tantsimiseni!
Pärast esimese ülevaatuse lõppu seisime silmitsi olukorraga, kus seni õpitud asjad tuli omakorda ümber teha ja nii käis see kõigi tantsude puhul kuni teise ülevaatuseni välja. Aga teiseks ülevaatuseks olid meil juba riietel juures uued aksessuaarid. Valminud olid vestid ja uued põlled. Ning meid märgati meie uue välimusega. Aga ega siis teisedki rühmad meist alla jäänud. Kes oli kohendanud tanu, kes kudunud uued sukad või sidus uue põlle paelu. Vaatamist oli palju. Ärevustki oli palju, sest see oli ju nüüd see ... see viimane samm, enne tantsupeole pääsemist. Meile üllatuseks, ei pidanud me tantsima enam kõike tantse, kuna esimene ülevaatus oli läinud väga hästi ja kõrgete punktidega. Samas tekitas see suurt pahameelt ja arusaamatusi teiste rühmade poolt. Püüame neistki aru saada - eks ka nemad oleksid sellist võimalust tahtnud.
Järgnes pikk paus ja teadmatus mattis hinge. Kas juba tulevad, millal jõuavad, kas saime?- need küsimused kajasid tantsijate peas. Pärast ametlikku vastust, et olete pääsenud tantsupeole, oli tunne nii hea ja ülev nagu esimest korda jõuluvana juures. Mitte ei teadnud, mida oma heade emotsioonidega korraga peale hakata.
Tantsupidu oli võimas. Olenemata sellest, et tantsusamme tuli seada hiirepesal tantsides või et oht oli hobuse alla jääda, said kõik tehtud. Nii villid plaasterdatud, paistetused alandatud, allergiad leevendatud ja isegi kõhukinnisusest pääsetud. Kõik see kuulus tantsupeo juurde kuid ei varjutanud selle häid külgi. Seega üks kaugem eesmärk on - pääs järgmisele toredale üldtantsupeole!!!
Tantsupeo järgselt ootasid meie esinemisi Mihkli Laat ja Hapukurgifestival. Kanname ju mihkli kihelkonna rahvarõivaid ja see kuulus lausa kohustusliku külastuse alla. Hapukurgifestivalil saime esmakogemuse õues vihma ja lompide keskel tantsimises. Veidi märg oli, kuid tuju oli ülev.
Üürike suvepuhkus vahel ning sügisest ootas meid jälle tantsusaal. See sügis algas aga veidi teisti. Tantsimised tuli Mai kooli remondi tõttu üle kolida uude saali. Oma lahke abikäe ulatas meile Pärnumaa Kaitseliit, kes lubas kasutada oma saali. Oleme neile selle eest ülimalt tänulikud. Kuid meie- tüdrukud - oleme väsimatud ning uute sihtide ja eesmärkide otsinguil. Me tahame ennast näidata ja teisteni tuua tantsukunsti ilu, tsipakest Eestimaa kultuuri ja häid soove.
Detsembris, paar nädalat enne jõulupühi, külastasime Pärnumaa kolme hooldekodu ja nende elanikke. Astusime läbi MTÜ Halinga Turvakodu Wildenau maja rahva juurest, esinesime ka Vändra Hoolekandekeskuse perele ning Tammiste hooldekodu perele. Vastuvõtt oli soe ja meie jäime vastuvõtuga tohutult rahule. Loodame, et ka meie võõrustajad jäid meiega rahule. Lisaks kolmele hooldekodule esinesime samal õhtul veel Kaitseliidu jõulupeol ning tegime oma jõulupeo Parve Poiste seltsis. Tantsida sai nii palju, et säärelihased andsid veel paar päeva hiljemgi endast märku.
2014. aastal jõudsime päris palju. Samas ei saa ära unustada ka neid inimesi, kes meile abikäe ulatasid. Suured-suured tänud teile armsad nobenäpud, kes te aitasite meie esinemiskostüüme kohendada ja uusi luua. Aitäh teilegi, kes te võimaldasite meil tantsupeol pärgamistseremoonial osaleda, meid külla kutsusite ja lasite oma päeva rõõmsamaks muuta. Teie rõõm on ka meie rõõm. Loodame väga, et ka see aasta viib meie teed ühiste ristmikeni.
Tantsimiseni!