Sündinud 02.12.1958. Lääne-Virumaal. Olen lapsest saadik käsitööd teinud. Esimesed rahvariided sai tehtud 10.aastaselt ja muidugi Muhu, sel ajal ju marssisid kõik „muhukates“ ringi. Järgmised riided tegin 20.aastaselt ja juba raamatu järgi, kuid ilma teadmisteta. Nüüd olen teinud rahvariideid tervele rühmale, kuid arvan, et teadmisi ei ole veel ikka piisavalt. Tantsinud olen samuti eluaeg. Rakveres elades käisid kõik mu 3 last tantsimas, tantsisime Tarvanpääs. Kõige vanem laps viis tantsupisiku kaasa ka USAsse ning tema juhendamisel käis terve rühm isegi ühel aastal Eesti tantsupeol. Kuna siis, kui mina kooli lõpetasin, polnud selliseid toredaid erialasid nagu hetkel TÜVKA-s on, siis õppisin aiandust ning töötasin Rakveres linnaaednikuna. Nüüdseks olen omandanud TÜVKA magistrikraadi pärandtehnoloogias, mis tähendab seda, et justkui teaksin kõike vanade asjade tegemisest. Päriselt nii ei ole – sageli jään küsimuste puhul hätta, sest rahvalooming ei ole nagu poekaup- kõik ühtemoodi ja alati kindlate reeglitega.
Inna Raud (foto: Tanel Pihelgas)
Olen sündinud ja kasvanud Pärnus. Huvi rahvakultuuri ja käsitöö vastu viis mind õppima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse rahvusliku tekstiili erialale (2006-2010). Samas koolis jätkasin ka pärandtehnoloogia magistriõppes, mille raames tegelesin süvitsi Vändra kihelkonna rahvarõivaste uurimisega (2012-2014). Huvitun üldiselt kõigest, mis puudutab meie traditsioonilist talupojakultuuri. Põnev on käsitööd tehes kogeda erineva materjali kasutamist - lisaks tekstiilsetele materjalidele näiteks vitstest korvipunumist, lambarasvast küünalde, metallist nööpide või nahast pastelde valmistamist. Tänaseks on saanud minust õpetaja. Selles ametis pean oluliseks oskuste edasi andmise kõrval ka suhtumise kujundamist. Minu suurim rõõm on näha kvaliteetselt ja stiilitundega tehtud käsitööd ning austusega kantud rahvarõivaid. Suurimaks saavutuseks pean raamatu „Vändra kihelkonna rahvarõivad“ ilmumist.
Anu Randmaa (foto: erakogu)
Anu Randmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala, omab haridusteaduse magistrikraadi ja rahvarõivameistri kutsetunnistust. Töötab aastast 2003 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu rahvarõiva alaliidu juhina, on rahvarõivameister ja käsitöökoolitaja. Elab Tõstamaal, õpetab Tõstamaa Käsitöökeskuses rahvuslikku käsitööd ja rahvarõivaste valmistamist.
Mare Kõiva (foto: Kristjan Teedema)
Eesti rahvausundi ja folkloori üks parimaid tundjaid, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja folkloristika osakonna juhataja. Mare tohutu töövõime ja hingega pühendumine erialale on erakordsed. Nagu ta ise sageli möönab: “Folklorist on valvel seitsmel päeval nädalas ja 24 tundi ööpäevas.” Rohkem kui kolmekümne tööaasta jooksul on Mare silma paistnud folkloristika tulihingelise arendaja, julge eksperimenteerija ja väga paljude loominguliste ideede algatajana. Vaieldamatult on Mare andnud olulise panuse eesti rahvuskultuuri, teinud tohutult palju folkloristika üldiseks populariseerimiseks, pidades loenguid äärmiselt laiale kuulajaskonnale õpilastest-õpetajatest pensionärideni välja, käies esinemas nii kursustel, koolides kui ka maaraamatukogudes. Hea kõnelejana on ta nõutud esineja ja ära öelda ei oska ta isegi siis, kui endal aega polegi.
Tiiu Pärnits (foto: erakogu)
On olnud liikumis- ja tantsuõpetaja koolis ja lasteaias. Õpetab rahvatantsu nii laste-, noorte, nais- kui segarühmadele. On olnud 9 rahvatantsurühma riietuse valmistamise juures nii korraldajana kui ka õmblejana ja tikkijana. Tiiu peab oluliseks eesti rahvarõivaste mitmekesisuse ning erinevate komplektide välja toomist ja elustamist. Eesti rahvamuusika ja rahvatantsumentor, koolitades tantsuõpetajaid. On olnud nii üld- ja noorte tantsupidude kui ka Pärnumaa tantsupidude kunstilises toimkonnas, õpetades repertuaari ning lavastades tantse. Peab oma südameasjaks õpetada tantsijaid Eesti tantsu tehniliselt ja kunstiliselt kõrgel tasemel esitama.
Urmas Vaino (foto: Kairit Leibold/ ERR)
On ETV meelelahutus-toimetuse juht. Ise on ta enda kohta öelnud ühes intervjuus Stina Eilsenile, et: “Olen loomult optimist ja usun, et igas inimeses on olemas mingisugune ürgne loomus või alge. Ja kui ma seda aeg-ajalt ühes või teises olukorras näen, siis mind on erakordselt lihtne pisarateni liigutada. See tabab nagu pikne tamme väga kummalises ja ootamatus olukorras.”
Võta küsimuste korral ühendust
Konverentsi toetajad:
Kardo Ojassalu (foto: Gabriela Liivamägi teater Endla arhiivist)
Olen tantsuga olen kokku puutunud juba lasteaiast alates. Peale gümnaasiumi jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti erialal. Peale TÜ VKA lõpetamist töötasin viis aastat erinevates koolides tantsupedagoogina, juhendasin rahvatantsukollektiive ja olin erinevates projektides koreograaf ja tantsija. Hetkel töötan Kaitseliidu Pärnumaa malevas noorteinstruktorina ja olen vabakutseline koreograaf/looja. Tantsukunstis pean lugu traditsioonidest, kuid suhtun tantsu kui kunstiliiki loovalt ja avatult, nähes võimalusi ja mitte takistusi. Pigem olen interdistsiplinaarne looja, kui rangelt ühe stiili ja kunstivaldkonna esindaja.