Enne Vabariigi sünnipäeva on jällegi paslik tõsta esile meie rahvakultuuri, tantsulusti ning tutvustada järjekordset Pärnete tantsijat. Veebruarikuu särasilm on meie mitmekülgne Marit. Kas Marit tantsis juba varajases nooruses või nakatus ta tantsupisikuga veidi hiljem ja millistes tegevustes on Marit meister, seda saad juba lugeda järgmises lõigus, kus Marit selgitab, mis tegelikult toimus.
Minu jõudmine rahvatantsuni on tegelikult asjaolude kokkulangevus. Tants suuremas pildis on mind saatnud siiski juba varem ning kannab loodetavasti lõpuni.
Ilmselt enamik inimesi on tundnud vähemal või rohkemal määral, kuidas tantsulust on tõeline energiaallikas. Mina tabasin juba teismelisena sõbrannade-sõpradega elava muusika saatel pidustustel õõtsudes, kui palju rõõmu pakub muusika ja selle saatel liikumine. Esimesed õpetused anti meile ju tol ajal kõigile kaasa algklassides kohustuslikes „peotantsu“ tundides, mida täna nimetaksime pigem seltskonnatantsu algõppeks.
Päris tantsutrenni ma küll kooli ajal ei läinud. Tolleaegsed valikud hobidena algasid ratsutamise ja tennisega ning pikema karjääri tegin korvpalliväljakul, alal, millega ühel hetkel sai ka end Eesti meistrina tunda.
Siiski, et oskuslikumalt bändide saatel liuelda, korraldasime ülikooli ajal tudengitega endile paar satsi seltskonnatantsuõpet, mida aeg-ajalt nädalavahetustel ka praktiseerida sai. Tõelise akude laadimise allikana andiski tantsimine just tol ajal endast esmakordselt märku – kui otsustasime näiteks vahetult enne matemaatika eksami päeva, et viimased tunnid õhtust, peale pikka õppimist, läheme „pead tuulutama“ ja järgmisel päeval tulime eksamilt „5“-ga.
Ilmselt enamik inimesi on tundnud vähemal või rohkemal määral, kuidas tantsulust on tõeline energiaallikas. Mina tabasin juba teismelisena sõbrannade-sõpradega elava muusika saatel pidustustel õõtsudes, kui palju rõõmu pakub muusika ja selle saatel liikumine. Esimesed õpetused anti meile ju tol ajal kõigile kaasa algklassides kohustuslikes „peotantsu“ tundides, mida täna nimetaksime pigem seltskonnatantsu algõppeks.
Päris tantsutrenni ma küll kooli ajal ei läinud. Tolleaegsed valikud hobidena algasid ratsutamise ja tennisega ning pikema karjääri tegin korvpalliväljakul, alal, millega ühel hetkel sai ka end Eesti meistrina tunda.
Siiski, et oskuslikumalt bändide saatel liuelda, korraldasime ülikooli ajal tudengitega endile paar satsi seltskonnatantsuõpet, mida aeg-ajalt nädalavahetustel ka praktiseerida sai. Tõelise akude laadimise allikana andiski tantsimine just tol ajal endast esmakordselt märku – kui otsustasime näiteks vahetult enne matemaatika eksami päeva, et viimased tunnid õhtust, peale pikka õppimist, läheme „pead tuulutama“ ja järgmisel päeval tulime eksamilt „5“-ga.
Pisipere kõrvalt jäid mõneks ajaks hobid hoopis tahaplaanile, mis taaselustusid siis, kui piiga oli juba 3-aastane ning kui avastasin uued võimalused. Suure üllatusena minu jaoks tuli, kui kolleegid kutsusid erinevatesse trennidesse koos lapsega - alustades saalihokist ja korvpallist ning mõne aja pärast leidsin end juba disc-golfi radadel kettaid loopimas. Viimane paelus mind ikka aastaid ja aeg-ajalt käime perega nüüdki metsas või tagahoovis kettaid loopimas. Kolleegidega võtsime hiljem ette ka täiskasvanute seltskonnatantsukursused Pärnus, mis viis mind kokku tänase kaasaga, kellega nüüdseks õpime tasa ja targu Argentiina tangot ja Line tantsu. Seltskonnatantsu kursusigi oleme läbi aastate mõned satsid sõpradega koos lisaks võtnud – neid on suurepärane praktiseerida koos mõnel suuremal sünnipäeval. Ja just need üritused, kus oled saanud rohkelt tantsida on need, mis alati annavad rohkelt energiat pikaks ajaks.
Disc-golf oli omal ajal „asjaolude kokkulangevuse“ põhjuseks, sest just neil radadel saime me Pärnetes rahvatantsu vihtuva Pärnete eestvedaja Kajaga kokku. Kuivõrd ühel hetkel Pärnetes tekkis „tühimik“, siis Kaja kutsus mind seda täitma ja nii ma juba 5+ aastat Pärnetes tantsingi. Pärnete rühmana on kokku kasvanud minu jaoks just läbi aastate ja tantsulust tekib naisrahvatantsurühmas siiski lisandväärtuste kaudu – kui koos ühiselt ka muid vahvaid tegevusi ette võetakse ning piisavalt huumorit kaasates (vaata videot).
Rahvatantsu kohta ütles meie varasemas postituses Katrin tabavalt – rahvatantsija teeb seda ennekõike enda rõõmuks!
Rahvatantsu kohta ütles meie varasemas postituses Katrin tabavalt – rahvatantsija teeb seda ennekõike enda rõõmuks!