Novembrikuu neljandal päeval toimus Pärnus rahvariiete ja rahvatantsu teemaline konverents Põlvest põlve. Eesti Vabariik 100 egiidi all ning Eesti Kultuurkapitali, Pärnu linna ning MTÜ Et tants edeneks rahalise toetuse abil avati päevaks vanaemade varasalve tarkused. Konverents kätkes endas laiemat teemakäsitlust rahvarõiva olemusest nii selle hoidja, tegija kui kandja vaatenurgast.
Ettekannetes jagasid oma aastatepikkuseid kogemusi ning teadmisi Pärnu Muuseumi peavarahoidja Ülli Kont, akadeemilise taustaga tunnustatud käsitöömeistrid Anu Randmaa ja Inna Raud ning Eesti folkloori parimaid asjatundjaid Mare Kõiva.
Ülli Kont, kes on üks Pärnumaa rahvarõivaste raamatu autor, alustas päeva teemaga, kas rahvariideraamat on emotsioon või teadus? On ju mitmeid samasisulisi raamatuid tehtud, kuid mis on just selle raamatu eripära? Nagu iga ilus ja uus asi saab alguse heast mõttest ning südamesoovist, ei saa mööda vaadata ka sobivast meeskonnast, kellega koostöös millegi uuega algust teha või siis antud juhul just vana teadmist üles soojendada. Just koostööst ja mitmetest teadmistest ning uuringutest muuseumi varasalvedes, sündis põhjalik ülevaade Pärnumaa rahvariietest. Raamatu jaoks tehtud arhiivmaterjalides tuhnimine - see on teadus. Aga varrukasuu kurrutust vaadata või olematuks kulunud sokilt mustrit maha ajada - see on emotsioon. Just selliste mõtetega võttis Ülli Kont kokku emotsiooni ja teaduse ühisosa.
Inna Raud jätkas Vändra kihelkonna näitel tagasivaadet talupojaelule ja rahvariiete arengule ning kasutusviisidele. Teemakäsitluse keskseks teemaks olid tänapäevased küsimused - millised, kuidas ja miks. Kuid rahvarõivad ei kujutanud vaid otstarbekohaseid rõivaesemeid, vaid üsna keerukat süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Olid ju riiete tegemisel ja valikul olulisel kohal traditsioonid ja võimalused ning erinevad ajaloolised mõjutajad. Igal komponendil rõivastuses on oma tähendus ja funktsioon ning iga komponent on konkreetse terviku koostisosa. Eristati ka piduriideid ja tööriideid. Inna Raua mõtetest jäi kõlama, et rahvarõivast peab mõistma ning sellest tulenevalt kujuneb suhtumine, mis avaldub nii rahvarõivaste tegemisel kui ka kandmisel.
Ettekannetes jagasid oma aastatepikkuseid kogemusi ning teadmisi Pärnu Muuseumi peavarahoidja Ülli Kont, akadeemilise taustaga tunnustatud käsitöömeistrid Anu Randmaa ja Inna Raud ning Eesti folkloori parimaid asjatundjaid Mare Kõiva.
Ülli Kont, kes on üks Pärnumaa rahvarõivaste raamatu autor, alustas päeva teemaga, kas rahvariideraamat on emotsioon või teadus? On ju mitmeid samasisulisi raamatuid tehtud, kuid mis on just selle raamatu eripära? Nagu iga ilus ja uus asi saab alguse heast mõttest ning südamesoovist, ei saa mööda vaadata ka sobivast meeskonnast, kellega koostöös millegi uuega algust teha või siis antud juhul just vana teadmist üles soojendada. Just koostööst ja mitmetest teadmistest ning uuringutest muuseumi varasalvedes, sündis põhjalik ülevaade Pärnumaa rahvariietest. Raamatu jaoks tehtud arhiivmaterjalides tuhnimine - see on teadus. Aga varrukasuu kurrutust vaadata või olematuks kulunud sokilt mustrit maha ajada - see on emotsioon. Just selliste mõtetega võttis Ülli Kont kokku emotsiooni ja teaduse ühisosa.
Inna Raud jätkas Vändra kihelkonna näitel tagasivaadet talupojaelule ja rahvariiete arengule ning kasutusviisidele. Teemakäsitluse keskseks teemaks olid tänapäevased küsimused - millised, kuidas ja miks. Kuid rahvarõivad ei kujutanud vaid otstarbekohaseid rõivaesemeid, vaid üsna keerukat süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Olid ju riiete tegemisel ja valikul olulisel kohal traditsioonid ja võimalused ning erinevad ajaloolised mõjutajad. Igal komponendil rõivastuses on oma tähendus ja funktsioon ning iga komponent on konkreetse terviku koostisosa. Eristati ka piduriideid ja tööriideid. Inna Raua mõtetest jäi kõlama, et rahvarõivast peab mõistma ning sellest tulenevalt kujuneb suhtumine, mis avaldub nii rahvarõivaste tegemisel kui ka kandmisel.
Tänapäeval seostub rahvarõivastega ehk esimese mõttena tantsu- ja laulupidu. Teemasse veidi rohkem süvenenutel aga ka hulga küsimusi, et miks ühe või teise kihelkonna rahvarõivad on tantsijate ja lauljate seljas just niisugused nagu nad parasjagu on. Kas need riided on autentsed, mis on ju omamoodi eeldus tantsupeole saamiseks ja protsessis osalemiseks. Kui palju võib rahvarõivast tantsija jaoks kohandada, et sellega oleks võimalik laval esineda, sest nagu eelpool kirjas, siis tegelikult oli ju iga tegevuse jaoks omamoodi kohandatud rõivas. Sellest, kuidas rahvarõivas esinemisrõivana oma elu elab, andis ülevaate Anu Randmaa. Rohke pildimaterjaliga rikastatud esitlus näitas värvikirevust esinemisrõivaste seas ning vahest ka suuremaid möödapanekuid. Aga eks igaüks saab teha ise siinkohal järeldused, kas rõivaid on muutnud vajadus kohanduda, materjalide kättesaadavuse muutumine või teadmatus tegelike kommete osas.
Mare Kõiva ettekanne värvidest ja mustritest Eesti folklooris oli samamoodi paeluv, kui kõik eelnevad. Suurem osa meist leiab erinevaid tähendusi märkidest või mustritest. Meie rahvuslikud mustrid nagu eepos Kalevipoeg või regilaulud ja rahvaluule on alati püüdnud midagi just meile olulist edastada. Omad mõtted ning tähendused on erinevatel loitsudel või värvide kasutamisel erinevates olukordades. Igal värvil on oma tähendus ja koht nii olmelises elus kui ka rahvariide triibuseelikus. Isegi numbritel on oma jõud.
Ettekannete vahel pakkusid tantsulusti erinevad rahvatantsukollektiivid. Oma oskuseid ja õpitut tõid lavalaudadele esimese klassi lapsed Pärnu Raeküla koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumi noorte segarühm, rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit mehed, konverentsi korraldaja naisrühm Pärnete ning õde-venda Maria ja Karl Sutt. Rühmasid juhendab Tiiu Pärnits ning Tuurit-Tuuritil on lausa kaks juhendajat-Tiiu Pärnits ja Eneli Rüütli.
Konverentsi ametliku osa lõpetas haarav arutelu telesaate „Suud puhtaks“ eestvedaja Urmas Vaino juhtimisel, kus rahvarõiva kohanemisest ja kohandumisest tänapäeval oma seisukohti ja arvamusi avaldasid lisaks eelnevatele ettekandjatele Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart, tantsuõpetaja ja käsitöömeister Tiiu Pärnits, tantsuõpetaja Kardo Ojassalu ja Kihnu kultuuriruumi esindaja Kaisa Laos. Üheskoos jõuti tõdemuseni, et rahvariie peaks naasma laialdasemalt käsitöö juurde ja võiks olla miski, mis annab koolis võimaluse baasteadmiste omandamiseks. Urmas Vaino tõstis ka esile ja tunnustas haruldast nähtust publiku seas, et loengut kuulates lasti näppudel usinalt käia käsitööd tehes.
Konverentsi lõpetas südamlik ja soe meenutus suvest, mille Pärnete tantsijad on jäädvustanud videole neid sümboliseerivate õitsevate pärnade ja Pärnuga seonduva sinise mere taustal. Seejärel olid kõik saalisviibijad kutsutud sünnipäeva tordist osa saama ja folkloorsetes seltskonnatantsudes kaasa lööma. Oma tantsudega oli külla tulnud segarühm Tabasalu Tammed ja Toomed, keda juhendab Astrid Väizene. Üheskoos toodi tantsuplatsile veel mitmeid folkloorseid ja pärimustantse, mistõttu on hea teada, et iga tantsurühma põhivaramus on ajast-aega ning põlvest-põlve edasiantav kultuuripärand.Konverentsi peakorraldajaks oli naisrühm Pärnete (MTÜ Et tants edeneks). Tegemist täiesti tavalise nn koduperenaistest koosneva rahvatantsurühmaga, kes lisaks Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale tähistas konverentsiga oma viieaasta sünnipäeva. Ühest väikesest kontorilaua taga tekkinud mõttevahetusest sündis naisrühm ning viis aastat hiljem samasugusest mõtteterast, et kuidas on õige ning kuidas tegelikult tehakse, sündis konverents Põlvest põlve. Lumepalliefektina esialgu planeeritud lihtsast seminarist kasvas välja konverents koos käsitöölaada, õnneloosi ja õhtuse simmaniga. Konverents toimus tänu tantsurühma liikmete vabatahtlikule panustamisele oma igapäevase põhitöö kõrvalt omamata professionaalseid oskusi ja eelnevat kogemust suure ürituse korraldamisel. Tantsijate juhendaja Tiiu Pärnits avaldas siirast tänutunnet selle eest, et lõpuks on tema jaoks kätte jõudnud aeg, pärast 35 tegevusaastat, kus temal on täita ainult tantsu õpetamise roll, kogu korralduse aga on rühm võtnud oma õlule. See protsess oli ääretult silmiavav ning selgeks sai, et kui sa julged ainult küsida, siis sind ka toetatakse ja aidatakse. Oma esemelise õla panid alla Eesti Kaitseliit ja Aivar Sepp, kes võimaldasid tasuta suurte peotelkide kasutamist, et laadalistele puhuv tuul ning vihmasabinad liiga ei tee, sest Eesti käsitöö väärib näitamist ja töö tegijad toetamist. Samuti AS Wendre ja Tervis Ravispaahotell, kes panid õla alla oma toodetega.
Visiitkaardina mõjusid TÜ Pärnu Kolledži tudengid, kes oma juhendaja Marit Piirmani vääriliselt sõbraliku ja abivalmis naeratusega varahommikust kuni hiliste tundideni külalisi teenindasid ja korraldajaid abistasid. Kaasates kolledži noori, külvati turismikompetentsikesksesse juurde ivake teadmist kohalikest traditsioonidest ja rahvakultuurist, mida tutvustada laiemale maailmale.
Konverentsi rahastasid Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.
Mare Kõiva ettekanne värvidest ja mustritest Eesti folklooris oli samamoodi paeluv, kui kõik eelnevad. Suurem osa meist leiab erinevaid tähendusi märkidest või mustritest. Meie rahvuslikud mustrid nagu eepos Kalevipoeg või regilaulud ja rahvaluule on alati püüdnud midagi just meile olulist edastada. Omad mõtted ning tähendused on erinevatel loitsudel või värvide kasutamisel erinevates olukordades. Igal värvil on oma tähendus ja koht nii olmelises elus kui ka rahvariide triibuseelikus. Isegi numbritel on oma jõud.
Ettekannete vahel pakkusid tantsulusti erinevad rahvatantsukollektiivid. Oma oskuseid ja õpitut tõid lavalaudadele esimese klassi lapsed Pärnu Raeküla koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumi noorte segarühm, rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit mehed, konverentsi korraldaja naisrühm Pärnete ning õde-venda Maria ja Karl Sutt. Rühmasid juhendab Tiiu Pärnits ning Tuurit-Tuuritil on lausa kaks juhendajat-Tiiu Pärnits ja Eneli Rüütli.
Konverentsi ametliku osa lõpetas haarav arutelu telesaate „Suud puhtaks“ eestvedaja Urmas Vaino juhtimisel, kus rahvarõiva kohanemisest ja kohandumisest tänapäeval oma seisukohti ja arvamusi avaldasid lisaks eelnevatele ettekandjatele Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart, tantsuõpetaja ja käsitöömeister Tiiu Pärnits, tantsuõpetaja Kardo Ojassalu ja Kihnu kultuuriruumi esindaja Kaisa Laos. Üheskoos jõuti tõdemuseni, et rahvariie peaks naasma laialdasemalt käsitöö juurde ja võiks olla miski, mis annab koolis võimaluse baasteadmiste omandamiseks. Urmas Vaino tõstis ka esile ja tunnustas haruldast nähtust publiku seas, et loengut kuulates lasti näppudel usinalt käia käsitööd tehes.
Konverentsi lõpetas südamlik ja soe meenutus suvest, mille Pärnete tantsijad on jäädvustanud videole neid sümboliseerivate õitsevate pärnade ja Pärnuga seonduva sinise mere taustal. Seejärel olid kõik saalisviibijad kutsutud sünnipäeva tordist osa saama ja folkloorsetes seltskonnatantsudes kaasa lööma. Oma tantsudega oli külla tulnud segarühm Tabasalu Tammed ja Toomed, keda juhendab Astrid Väizene. Üheskoos toodi tantsuplatsile veel mitmeid folkloorseid ja pärimustantse, mistõttu on hea teada, et iga tantsurühma põhivaramus on ajast-aega ning põlvest-põlve edasiantav kultuuripärand.Konverentsi peakorraldajaks oli naisrühm Pärnete (MTÜ Et tants edeneks). Tegemist täiesti tavalise nn koduperenaistest koosneva rahvatantsurühmaga, kes lisaks Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale tähistas konverentsiga oma viieaasta sünnipäeva. Ühest väikesest kontorilaua taga tekkinud mõttevahetusest sündis naisrühm ning viis aastat hiljem samasugusest mõtteterast, et kuidas on õige ning kuidas tegelikult tehakse, sündis konverents Põlvest põlve. Lumepalliefektina esialgu planeeritud lihtsast seminarist kasvas välja konverents koos käsitöölaada, õnneloosi ja õhtuse simmaniga. Konverents toimus tänu tantsurühma liikmete vabatahtlikule panustamisele oma igapäevase põhitöö kõrvalt omamata professionaalseid oskusi ja eelnevat kogemust suure ürituse korraldamisel. Tantsijate juhendaja Tiiu Pärnits avaldas siirast tänutunnet selle eest, et lõpuks on tema jaoks kätte jõudnud aeg, pärast 35 tegevusaastat, kus temal on täita ainult tantsu õpetamise roll, kogu korralduse aga on rühm võtnud oma õlule. See protsess oli ääretult silmiavav ning selgeks sai, et kui sa julged ainult küsida, siis sind ka toetatakse ja aidatakse. Oma esemelise õla panid alla Eesti Kaitseliit ja Aivar Sepp, kes võimaldasid tasuta suurte peotelkide kasutamist, et laadalistele puhuv tuul ning vihmasabinad liiga ei tee, sest Eesti käsitöö väärib näitamist ja töö tegijad toetamist. Samuti AS Wendre ja Tervis Ravispaahotell, kes panid õla alla oma toodetega.
Visiitkaardina mõjusid TÜ Pärnu Kolledži tudengid, kes oma juhendaja Marit Piirmani vääriliselt sõbraliku ja abivalmis naeratusega varahommikust kuni hiliste tundideni külalisi teenindasid ja korraldajaid abistasid. Kaasates kolledži noori, külvati turismikompetentsikesksesse juurde ivake teadmist kohalikest traditsioonidest ja rahvakultuurist, mida tutvustada laiemale maailmale.
Konverentsi rahastasid Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.