Veebilehe Time and Date andmetel arutlevad teadlased Maa viimase aja kiire tempo tõttu hoopis negatiivse väärtusega lisasekundi üle. Ehk siis, sekundi lisamise asemel võidakse ajast hoopis üks sekund lahutada.(novaator.err.ee) Olgu kuidas on, sekund siia või sinna, selge on see, et „ta liigub siiski!“ Lootuses taas uues normaalsuses koos tantsusamme seada, lõpetame seekordse tagasivaate ja soovime, et kõik tantsurühmad sellest isolatsioonist väljuvad mõnevõrra karastununa aga siiski õnnelikkudena.
Lõppenud aastal pöörles planeet Maa kiiremini, kui kunagi viimase 50 aasta jooksul, võib lugeda novaator.err.ee lehelt. Kui nüüd tagantjärele mõelda, siis tekkis vahepeal küll selline tunne nagu kõik meie plaanid ja ettevõtmised oleks korraga tohutu hoo sisse saanud. Pärast septembris toimunud võistutantsimist ootas ees tõsine trennitegemise periood, et selgeks õppida Pärnumaa tantsupeo ja Naiste tantsupeo sammud. Lootusrikkalt tegime plaane kuidas aastalõpu traditsioonilised üritused meeleolukaks kujundada. Samas käis õhinal ja saladuskatte all üllatuspeo korraldamine ning teatri ühiskülastusi, reisiplaane ja juubelipidusid ei hakka üles loetlemagi. Ühe sõnaga ees ootas tihe programm, kuid üha ähvardavamalt hakkas endast märku andma teine pandeemialaine ja järk-järgult see ka oma piirangutega kohale jõudis. Tänaseks me teame - Pärnumaa Tantsupidu ja Naiste tantsupidu on edasi lükatud. Meie kevadine reis on teist aastat järjest küsimärgi all ja Tiiut saime õnnitlemas käia tema armsas kodus vaid distantsi hoides. Aga olgu siinkohal öeldud, et muud plaanid meil ära ei jäänud! Tantsutrennid toimusid, olgugi, et teatud möönduste ja ettevaatusabinõudega. Suured plaanid tulid lihtsalt natuke väiksemaks teha, see tähendab, et kohanesime ja proovisime negatiivselt positiivsetena edasi tegutseda ja see ka meil õnnestus! Üllatuspidu meie sünnipäevalapsele Kajale, Pärnete eestvedajale, koos salaja õpitud tantsuprogrammiga toimus. Me pole ammu, v.a siis Kaja, nädalas nii tihti tantsusamme käinud õppimas, aga no Merimies ja kankaan, mille Pauliine meile seadis ja õpetas, tuli sünnipäevaks ju selgeks saada. Helle, meie tordimeister ja värsisepp, üllatas taaskord maitsemeeli ja seadis kenad luuleread Kajale. Ene poeg andis välja isiklikult Kajale pühendatud singli. Ja siis ootasid ees jõulud ja piirangud muutusid järjest karmimaks. Pärnete iga-aastane heategevusüritus, esinemised hooldekodudes, ähvardas ära jääda. Osasid kohtasid meil ei õnnestunudki külastada, sest esineda polnud turvaline ei eakatele ega meile. Aga Häädemeeste hooldekodus, kus välitingimused seda võimaldasid, saime siiski tantsurõõmuga puudutada nii mõnegi eaka memme ja taadi südant, mis sellest, et läbi terrassiklaasi. Oli võimalus jälle üle mitme kuu rahvariideid kanda ning sellest tundest ajendatuna võtsime ette väikse retke männimetsa, kus oma tantsulise jõulutervituse videosse võtsime. Õhtul toimus lõpuks kauaoodatud Pärnete jõuluistumine. Sedakorda Kirss Toidul kodurestoranis, kus meid lahke pererahvas olukorra tõsidust arvestades n-ö koroonareeglite järgi seatud ruumilahendusega ootas. Loomulikult jõudis kohale ka jõuluvana isiklikult ja meie salasoovid ja unistused said täidetud! Need kõik olid Helle värsiridadena meie ees! Õnneks jõudsime enne tõelist pandeemiatormi oma reaalsetele koosviibimistele punkti panna. Edasi oli natuke keeruline, sest kui kool on suletud, ei pääse ka trennisaali. Kui saabus otsus suviste pidude edasilükkamisest, siis saabus ka paus meie tantsutrennidesse. Kuid soov koos olla, koos mõelda ja üksteist näost näkku näha oli piisavalt painav. Hoog oli ju sees! Ja õnneks pole planeedi kiiremas pöörlemises otseselt midagi ohtlikku ega ebatavalist. Nii väidavad teadlased ikka selles samas novaator.err.ee artiklis. Niisiis Teams! Jah, just, kus siis veel isolatsioonis olles kokku saada? Kaja saatis kõigile Teamsi kutse ja virtuaalkogunemine aitas edasi elada. Tantsutrennides maandamata energia kanaliseerus aga igaühel erinevatesse hobidesse. Pärnete vestlusgruppi hakkasid ilmuma pildid Annely suplemisest jääkülmas vees ja maratonijooksust, Ene mõõtmas samme matkarajal, Marika ja Helen raba lummust nautimas. Kaja Tomiste õmbleb kleite! Helle õpetab tütart autoga sõitma, Sigrit on mütside heegeldamise pealt kampsunitele üle läinud, Kaja Rebane on igapäevase kepikõnniga varsti Tori vallale mitu tiiru peale teinud. Katrin küpsetab ja Diana kasvatab taimi. Marit treenib koera ja Eilike kasvatab väikest Oskarit.
Veebilehe Time and Date andmetel arutlevad teadlased Maa viimase aja kiire tempo tõttu hoopis negatiivse väärtusega lisasekundi üle. Ehk siis, sekundi lisamise asemel võidakse ajast hoopis üks sekund lahutada.(novaator.err.ee) Olgu kuidas on, sekund siia või sinna, selge on see, et „ta liigub siiski!“ Lootuses taas uues normaalsuses koos tantsusamme seada, lõpetame seekordse tagasivaate ja soovime, et kõik tantsurühmad sellest isolatsioonist väljuvad mõnevõrra karastununa aga siiski õnnelikkudena. Sel aastal on olnud värviküllane, soe ja pikk sügis. Paras hetk panna vesi tulele ja vaadata tagasi Pärnete 8ndale hooajale. Pärnete läks hooajale 2019/2020 vastu üheteistkümne tantsijaga. Meiega ühines Astrid, kes kahjuks trenniaegade sobimatuse tõttu jäi meiega üürikeseks ajaks. Aitäh Astrid toomast uut energiat Pärnete ridadesse. Soovime Sulle edu ja kordaminekuid. Algasid uued otsingud 12nda tantsija leidmiseks. Meil on hea meel, et meie endine tantsija, Kaja Tomiste, leidis endas jälle üles tantsupisiku ja ühines meiega. Kaheteistkümnel naisel tõotas tulla töine hooaeg. Kuna 2019/2020 on tantsupeo vaheaasta, siis otsustasime vastu võtta väljakutse osaleda 12. Eesti Naisrühmade võistutantsimisel. Kord (2017a) oleme juba osalenud võistutantsimisel ja saavutasime siis 13.koha, mida soovisime parandada, sest me teame, et oleme võimelised rohkemaks. Kohustuslik tants oli seekord Helju Mikkeli "Lina". Tegemist on tantsuga, mis nõuab tantsijalt kerget jalga ja võhma, et tantsu lõpuni vastu pidada. Kui tants selge, tekkis mure, et kuidas me oma kikktanudega nüüd lina korjama asume- see ju ei sobi tantsustiiliga kokku. Õnneks leidus meie murele ka lahendus- Diana õmbles kõigile tantsijatele lihtsad rätikud, mille sidusime tanu asemel pähe. Lisaks otsustasime seekord proovida tantsida pasteldega. Pean ütlema, et pastlaga tantsimine andis eriti arhailise tunde. Teiseks tantsuks valisime Agne Kurrikoff-Hermani loodud tantsu "Rätti tooma". Tants räägib sellest, kuidas naised said uued rätikud ja ehtisid ennast nendega. Tantsulugu läks meile eriti hinge, kuna ka meie esimesed helesinised rätikud on toodud Venemaalt. Tants "Rätti tooma" on särtsakas, enesekindla naise tants ja sobib meie rühmale ideaalselt. Tundub, et osad traditsioonid on ette nähtud muutuma, seetõttu ei alusta me seda postitust sõnadega, et nii kaua aega pole kirjutanud. Aeg lihtsalt kulgeb heas seltskonnas olles tunduvalt kiiremini, kui niisama passides ja tõttöeldes niisama passinud me ei ole. Tantsupeo hooaeg oli pingeline, põnev, närvesööv, ühteliitev, emotsiooniderohke, vihmane, kapsalehelõhnaline, uuendusterikas .... ühesõnaga meeliköitev! Uued tantsud, tahe anda endast parim, uus koosseis, uued seelikud-särgid - kõik see oli väärt, et pingutada ning nautida oma tehtud töö vilju. Oli ju kõige parem tasu selle eest pääse tantsupeole "Minu arm". Mõeldud-tehtud!! Tahaks öelda, et läks nagu "lepse reega", kuid tegelikult oli selle taga tugev töö, tunnid tantsusaalis, enesekriitika ning pühendunud soov tantsida. Tantsupidu on midagi väga-väga suurt ning seetõttu oleme teinud ka teile lugejad väikese kokkuvõtte pildimaterjalist, mis meile tantsupeost meelde jäi, ning mis südame soojaks teeb. Alanud on uus hooaeg, mille suurim siht on hea tulemus naiste võistutantsimisel aprilli lõpus. Paari aasta tagune kogemus kannustab siiani. Ja miks mitte võtta plaani mõni vahva festival väljaspool kodumaad! Eks kõik sõltub tahtest ja panustatud ajast tantsukunsti heaks, kuid tahet meil on. Loodetavasti leiame ka aega tegeleda sellega, mis südame soojaks teeb. Talitame sellel hooajal Konfutsiuse sõnade kohaselt. Me liigume aeglaselt, kuid kindlalt edasi ning seisma ei jää!
Vahvat sügise jätku! Ikka Teie Pärnete! Kõikidest kriitikutest on aeg kõige suurem, geniaalseim ja eksimatuim.(Vissarion Belinski)18/12/2018
Aeg on üks huvitav mõiste. Mõnel on seda palju, teisel pole peaaegu üldse ning enamus suudavad neile antud 24 tunniga suuri tegusid korda saata. Vaata, millisest nurgast tahes, ühepalju on meile ööpäevas neid tunde ikka antud, mistõttu oleks patt end välja vabandada väitega, et meil polnud aega. Kuid samas tihti me seda just ütleme ning üldjuhul saab vastuse ootaja aru, et ta peab veel natuke ootama, aga siiski kõik oluline saab millalgi valmis. Nii ka Pärnete! Vaadates viimase blogipostituse kuupäeva, siis on üks aastaring selle kirjutamisest nagu nipsti täis saanud, pole üldse märganudki. Huvitav, mida me veel pole märganud ... Samas, taas on kätte jõudnud imeline jõuluaeg ja ka 2018. aastast on peagi saamas ajalugu. Paras on korraks tagasi vaadata ja meenutada erilisi hetki, millest lükkida mälestustekee. Tavad ja traditsioonid on võimsad asjad. Neile on muutlikel aegadel kosutav toetuda, sest nad aitavad sihti silmade ees hoida, kui kurss kaduma kipub. Samas teame, et neid on raske hoida, kuid lihtne lõpetada. Just traditsioonid võikski meie tantsurühma mööduva aasta kokkuvõtvaks märksõnaks saada. Meie jaoks üks üllam ettevõtmine on advendiajal pakkuda jõulurõõmu eakatele, kes veedavad oma vanaduspäevi hooldekodus. Nii ka sel aastal. Tammiste Hooldekodu ja Villa Mare pansionaadi rahvas võtsid mei väikse esinemiskava ka selgi aastal tänutundega vastu. Traditsioonihõngu võib leida esinemistest Pärnu Pensionäride Liidu Vabariigi aastapäeva peol teatris Endla, kuhu meid ka sel aastal kutsuti. Samuti suvine Pärnu ja Lastepargi rahvuslik kontsert koos Tuurit-Tuurit segarühmaga ning muidugi alati rahvarohked Lindi külapidu ja Mihkli Laat. Lisaks mõned väiksema publikuga, kuid alati toredad ja humoorikad juubelid ja pereüritused. Uueks kogemuseks ja suurejooneliseks sündmuseks tuleb muidugi tunnistada 100-aastase öö "tantsupidu" Vallikääru aasal, mille jaoks loodud tantsude õppimisega sai veedetud koos tantsukaaslastega palju lõbusaid tunde nii treeningsaalides kui koduaedades pea terve suve. Kahjuks tõi suve lõpp mõnegi tantsija jaoks rühmast lahkumise otsuse kaasa. Soovime teile Merike, Heleri, Diana ja Kaja edasiseks lõbusaid hetki teie uute toimetuste juures ning loodame, et ehk kunagi kohtume veel tantsuplatsil. Aastalõpu juurde tagasi tulles - sai jällegi üks kauaoodatud traditsiooniline mõnus jõuluistumine teoks, seekord kohvikus Vehverments. Jõululauas olid ka Pärnete uued tantsijad Sigrit, Pilleriin, Marika ja Helen, kellega koos juba esimene esineminegi tehtud ja uute tantsude õppiminegi on vaikselt alanud. Ja loomulikult - traditsiooniliselt on meie juhendaja Tiiu jätkuvalt suurepärases vormis ning nooruslikum ja nõudlikum, kui kunagi varem. Uueks aastaks on soove nii-nii palju, et kohe ei teagi, mida jõuluvanalt küsida või oodata. Sellegipoolest usume, et küll aeg annab arutust, kui ainult ise olla nutikas ning piisavalt edasipüüdlik. Seniks aga pühade puhuks üks väike luuletus, mis on kirjutatud meie enda tantsija Helle poolt. Vahvat pühade ootust! Minu head ja armsad naised:
Täna on meil mõnus peoõhtu, hea ja parem täidab kõhtu. Aga peagi jälle koos jätkame me tantsuhoos. Teeme trenni, näeme vaeva, üldse keegi meist ei kaeba. Kokku tuleb tõmmata piht, sest silme ees terendab siht tantsupidu ootab ainult neid, kes käimata pole jätnud trenni teid. Ja kui Tiiu ütleb: "hopp", siis mina ei kaeba, et mul ees on kopp! Hetkel aga õhtut rõõmuga tähistame väikese veinisõõmuga :) Tõepoolest, möödunud 2017. aastal oli neid päevi, kui tantsimiseks aega ei jätkunudki. Oma viienda tegevusaasta tähistamisele – konverentsiks valmistumisele kulus rohkem tunde koosolekutele, kohtumistele ja ninapidi arvutisistumisele. Kuid kaotatuks seda aega kindlasti pidada ei saa, sest kohtusime ääretult toredate ja huvitavate inimestega, kes meie sünnipäeva ürituse täitsid oma teadmiste, kogemuste ja oskustega. Saime ka ise oma rühmaga kogemuse võrra rikkamaks, kuidas üht suurt üritust korraldada ja kuidas keerulistest olukordadest ühtselt ja üksteist toetavalt välja tulla. Nii mööduski suvi ilma pikema puhkuseta, sest ka Hobusemäng vajas selgeks õppimist, pärnaõied tulid korjata ja filmivõtted n-ö purki saada! Tundub asjalik, eks ole! J Tegelikult natuke ongi, sest kui juurde selgitada, siis nimelt Hobusemäng on tants, millega me Viimsis 18. ja 19. novembril toimunud IV Eesti Naistetantsu festivalil võistlesime. Oli see vast vägev ettevõtmine! Meie jaoks esmakordne kogemus. Sai võistelda, sai esineda ja niisama tantsida. Olid ka õpitoad. Meile õpetati peremärkide valmistamise põhimõtet, kus meisterdasime igaüks endale ruunitalismani. Festivali raames toimus juba XI Eesti naisrühmade võistutantsimine ning selles suures Eesti naiste väes, kes Viimsis kohal olid, platseerusime tantsuoskuselt enam-vähem keskele. Meeleolukas nädalavahetus Viimsis andis loa veidi pikemaks jõulupuhkuseks kui tavaliselt. Veel suvesse tagasivaadates peab möönama, et meie jaoks on oluline tabada hetk, kui pärnad on üleni õites ja õhus lendleb meemagusat lõhna. Siis tuleb leida linnast väljas puhtast loodusest koht, kus korjata pärnaõisi, et need kuivatada Pärnete teepakikeste täitmiseks. Sel aastal oli neid ka rohkem tarvis, sest iga konverentsil osaleja sai pakikese kingituseks meie poolt kaasa. Ka on sel ajal meil kombeks üks suvine saunaõhtu vanade pärnade all lookleva jõe kaldal maha pidada. Kuum leil, värskendav suplus jões, lõkkelt kanduv grillilõhn, ühiselt kaetud laud ja tore seltskond on inspireerinud meid ikka uutele ideedele ja plaanidele, mida koos edaspidi teostada. Novembrikuu neljandal päeval toimus Pärnus rahvariiete ja rahvatantsu teemaline konverents Põlvest põlve. Eesti Vabariik 100 egiidi all ning Eesti Kultuurkapitali, Pärnu linna ning MTÜ Et tants edeneks rahalise toetuse abil avati päevaks vanaemade varasalve tarkused. Konverents kätkes endas laiemat teemakäsitlust rahvarõiva olemusest nii selle hoidja, tegija kui kandja vaatenurgast.
Ettekannetes jagasid oma aastatepikkuseid kogemusi ning teadmisi Pärnu Muuseumi peavarahoidja Ülli Kont, akadeemilise taustaga tunnustatud käsitöömeistrid Anu Randmaa ja Inna Raud ning Eesti folkloori parimaid asjatundjaid Mare Kõiva. Ülli Kont, kes on üks Pärnumaa rahvarõivaste raamatu autor, alustas päeva teemaga, kas rahvariideraamat on emotsioon või teadus? On ju mitmeid samasisulisi raamatuid tehtud, kuid mis on just selle raamatu eripära? Nagu iga ilus ja uus asi saab alguse heast mõttest ning südamesoovist, ei saa mööda vaadata ka sobivast meeskonnast, kellega koostöös millegi uuega algust teha või siis antud juhul just vana teadmist üles soojendada. Just koostööst ja mitmetest teadmistest ning uuringutest muuseumi varasalvedes, sündis põhjalik ülevaade Pärnumaa rahvariietest. Raamatu jaoks tehtud arhiivmaterjalides tuhnimine - see on teadus. Aga varrukasuu kurrutust vaadata või olematuks kulunud sokilt mustrit maha ajada - see on emotsioon. Just selliste mõtetega võttis Ülli Kont kokku emotsiooni ja teaduse ühisosa. Inna Raud jätkas Vändra kihelkonna näitel tagasivaadet talupojaelule ja rahvariiete arengule ning kasutusviisidele. Teemakäsitluse keskseks teemaks olid tänapäevased küsimused - millised, kuidas ja miks. Kuid rahvarõivad ei kujutanud vaid otstarbekohaseid rõivaesemeid, vaid üsna keerukat süsteemi, milles väljendus talupoja elukorraldus. Olid ju riiete tegemisel ja valikul olulisel kohal traditsioonid ja võimalused ning erinevad ajaloolised mõjutajad. Igal komponendil rõivastuses on oma tähendus ja funktsioon ning iga komponent on konkreetse terviku koostisosa. Eristati ka piduriideid ja tööriideid. Inna Raua mõtetest jäi kõlama, et rahvarõivast peab mõistma ning sellest tulenevalt kujuneb suhtumine, mis avaldub nii rahvarõivaste tegemisel kui ka kandmisel. A.Maslow on väga tabavalt öelnud. "Tuleb valida, kas minna tagasi turvalisuse juurde või edasi kasvu poole. Kasvu peab ikka ja jälle valima; hirmu tuleb ikka ja jälle ületada." Meie oleme valinud tee kasvu poole ja soovime oma hirmud ületada. Konverentsi korraldamine on täies hoos. Ootame vastuseid projektitaotlustele, pöidlad peos ja varbadki abis. Kokkulepped, kooskõlastused, suurejoonelised plaanid on osaliselt tehtud ja osaliselt ootavad väljapaiskamist. Kui see sulg ükskord avaneb, mis siis veel tulla võib?..... Veidi juba tilgutasime ka oma konverentsi lehele infot juurde :) Klõpsa siia, siis näed isegi! Ja kui juba asju ette võtta ja hirmude ületamisest rääkida, siis no ühe suurema plaani võtsime veel ette. Nimelt teeme tööd ja näeme vaeva 11. Eesti naisrühmade võistutantsimise hea ja miks ka mitte - väga hea etteaste nimel. Ning kui sinul midagi parasjagu teha ei ole ja tahaksid osa saada heast Eesti rahvatantsust, siis oled samuti oodatud Viimsi kooli 19. novembril. Selle kohta saab lugeda facebookist. https://www.facebook.com/events/1363336363704832/?fref=ts Eks varsti lisatakse sinna infot juurde. Meie oleme igatahes oma hooaega alustamas ja täis indu õppida ja harjutada. Oi-oi-oi kui palju aega on mööda läinud meie viimasest sissekandest. Võiks ju arvata, et meil pole midagi öelda, kuid selle taha peitu pugeda ei saa. Tegelikult on olnud väga-väga palju teoksil. Just nii palju, et kirjutamiseks pole aega jäänud.
Tantsurindel on meil läinud kenasti. Tuletame meelde vana repertuaari ning tegeleme uue lihvimisega. Eks ikka selleks, et säilitada jalamälu, toetada uusi tantsuhuvilisi, valmistada ette esinemisprogramme. No, nii nagu ikka. Sellel suvel ei ole me küll väga palju esinemisi plaani võtnud, aga varbad peab ikka tantsutaktis hoidma. Viimane esinemine toimus nädalapäevad tagasi Lindi külas Meie Küla Peol, mis oli väga meeleolukas, soe ning suvine. Samuti lasime silma ja kõrva hellitada kõigil teistel artistidel ja esinejatel ning elasime nende tegemistele innukalt kaasa. Ei tea, mis värk selle Lindi külaga on, et juba kolmas aasta järjest külastab Eestimaa suvi just seda kohta ja just peo ajal. Tuleb täpsemalt uurida ja šnitti võtta. Järgmine etteaste toimub meil umbes kümne päeva pärast Lastepargis ja siis loodame samasugust ilusat päikesepaistet, sooja vastuvõttu ning rõõmsatujulist publikut. Sellel aastal oleme endale seadnud kaks suuremat eesmärki, mis mõlemad saavad ellu viidud novembrikuu jooksul. Väga tähtis päev on laupäev, 4.november. Sellel päeval toimub Tervise Kultuurikeskuses konverents nimega "Põlvest põlve". Saab kuulda sisukaid ettekandeid, osaleda õnneloosis, külastada käsitöölaata ning õpitubasid. Lisaks veel ka ehteestlaslik lõuna ning tujuküllane simman. Kogu selle konverentsi-simmani kohta saad lugeda siitsamast (Konverents Põlvest põlve), meie blogist. Usume ise, et tuleb päris vägev üritus nii Eesti Vabariik 100 auks, meie 5. aasta sünnipäeva auks, uue rahvarõivaraamatu auks. Teine suurem eesmärk on omandada kogemusi ja teha hea tulemus Eesti naisrühmade võistutantsimisel. Sai võetud üllas eesmärk ja nüüd tuleb sellega edasi tegeleda, et parim võimalik tulemus koju tuua. Ei ole just lihtne, kuid põnev on küll. Selline on lühikokkuvõte meie tegemistest sellel kevad-suve perioodil. Konverentsi lehele nii siin kui ja facebookis hakkab lähiajal igasugust informatsiooni tulema. Hoidke sõrm pulsil ning kui juba on otsus tehtud, et 4. november on konverentsi ja simmani päev, siis sellest võib juba praegu teada anda. Kohtumisteni :) Meie tegemistest pole juba jupp aega kuulda olnud. Eks põhjuseid ja loomulikult ka vabandusi leiab mitmeid, kuid tähtis on, et me oleme siiski olemas ning eks peagi saab meid ka kusagil näha. Möödunud aasta tõi endaga kaasa nii ootamatusi, rõõme, muresid- ühesõnaga kõike, mida ühelt aastalt oodata võiks. Samuti tõi meile uusi tantsijaid, uusi kohustusi, uut repertuaari, häid mõtteid ja palju muud. Oleme tänulikud kõigi nende katsumuste ja rõõmuhetkede eest, millega pidime rinda pistma. Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks! Seda loodame ka meie. Nüüd saab ainult paremaks minna. Möödunud aasta lõpul sai teoks meie traditsiooniline "Märka eakat" projekt. Seda juba kolmandat aastat järgest. (Mõned pildid on ka galeriisse lisatud.) Nimelt käisime jõulurõõmu ja tantsulusti viimas Pärnumaa hooldekodudes, kuhu me veel sattunud ei olnud. Sellel korral kuulub meie suur-suur aitäh vastuvõtmise eest Tootsi hooldekodu rahvale, Tõstamaa hooldekodu rahvale nii Tõstamaal kui Pootsis ja Varbla valla ning Paadremaa kandi naistele, kes meid lõbusasti vastu võtsid, hea ja paremaga kostitasid. No ja muidugi need tantsunumbrid! Särtsu, tahet, pealehakkamist, lusti, rõõmu- kõiki neid sai lugeda vahvate naiste silmist ja tantsujalgadest. Kui palju sul ikka elus jagub võimalusi, et lähed ise esinema ning lõpptulemusena leiad end hoopis ise pealtvaataja rollist ning tragidele naistele plaksutamast. See oli vägev üllatus, tegi südame soojaks ja hättis väga hea tunde. iseenesest mõistetavalt tahame arvata, et ka meie ise jätsime oma pealtvaatajatele samasuguse sooja tunde südamesse. Uue aasta algus tõi meile kohe ühe juubelipeo. Tegemist äretult toreda seltskonnaga, kes ei kohku millegi eest. Oli meil peas üks uitmõte, mille elluviimist plaanisime kuid päris loota ei julgenud selle õnnestumisele. Nimelt- me polnud enam ammu (tõenäoliselt polnud üldse) tantsinud Perekonnavalssi. Sai siis vargsi plaksud ja sammud meelde tuletatud ning sünnipäevaseltskonnale "kärbes" pähe aetud, et tuleb üks tants teha. Juhuse hooleks päris kõike jätta ei saanud. Kuigi sünnipäevalapsele oli meie esinemine kiivalt hoitud saladus ning selles osas üllatus missugune, siis perekonnavalsi tantsimiseks olime juba eelnevalt bändipoistega kokkuleppe sõlminud. Neil lugu selge, sünnipäevalised laudade tagant püsti aetud ja läks tantsuks. Esimesed tantsupoognad olid arglikumad, kuid mida edasi, seda hoogsamaks ja lõbusamaks läks. Soovime jätkuvalt sünnipäevalapsele kõike head ja paremat ning ütleme aitäh, et oled kasvatanud sellise vahva tütre, kelleta meie tantsurühm ei oleks see, nagu ta praaegu on! Aga mis edasi? Käesolev aasta on meie juubeliaasta. Olgugi, et alles esimene, kuid see ei tee seda vähemoluliseks. Juubeliaasta plaanid on meil suursugused ja loodetavast kasulikud nii teile kui ka muidugi meile. Hoiame pöidlaid ja vajadusel ka varbaid, et kõik õnnestuks täpselt nii nagu meie plaanid on. Praegu on veel vara kõigest rääkida, kuid hoiame teid vaikselt kursis ja tilgutame infot kui mett mokale. Sedasi natukese haaval. Mõnes järgmises postituses aga juba lähemalt. Hoidke ennast, sest te olete meile kallid! Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. /Francis Hutcheston/24/11/2016
Tore on maailmale kuulutada, et meie tantsujuhendaja ja mentor Tiiu Pärnits on pälvinud ERRSi aastapäevakontserdil Vanemuise kontserdimajas tänukirja ja kuldmärgi rahvatantsutraditsiooni hoidmise ja edasikandmise eest. See on väga tänuväärne töö, mida Tiiu teeb ning me julgeks väita, et lausa elutöö.
Ei ole lihtne päevast päeva erinevate kollektiivide inimesi tantsutada, kuid Tiiu paneb isegi karud tantsima, kui selleks peaks vajadus tulema. Mitmed ideed, mis temast väljapääsu otsivad, on väga tiivustavad. Pruugib vaid anda niidiots, kui Tiiul on juba meistriteos kokku heegeldatud. Erinev tantsulooming, ettevõtlikus, käsitööoskus, need on vaid vähesed märksõnad, mida Tiiu kohta öelda oskaks. Ühtegi asja ei tee ta poole vinnaga, kõik peab olema täiuslik. Seda nõuab ta nii endalt kui kõigilt teistelt. Ja meile see meeldib. Kuigi vahest on tunne, et enam ei jaksa, ei viitsi, siis mõne hetke pärast leidub ikka uus mõte või tegevus, mis paelub. Tiiu puhul sellistest mõtetest puudu ei ole. Soovime Tiiule palju palju õnne, kõrget lendu, vähe hädamaandumisi ning alati pilvitut ilma. Me oleme uhked, et sa oled meiega! |
Pärnete soovitab ...
Kui pärnad on õites,
siis siia ma ootangi sind.
Et päikese hõikest veel heledam kõik tunduks siin. On suvine Pärnu – südame soovide linn ... (O.Roots) Meie tegemised02.04,2023 Võistutantsi-mine Pärnus
13.05.2023 Räimewest Tõstamaal Arhiiv
March 2023
|